# Tugevnenud olelusvõitlus, mis on isenditevaheline koknurents elutingimuste pärast.
# Iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees.
==='''Darvinismi mõiste ajalugu'''===
Esialgu on darvinism evolutsiooniteooria - õpetus, mis käsitles looduse arenguprotsesse ja seaduspärasusi.
Selle võtsid oma arsenali sotsialismi teoreetikud, asudes lahkama ühiskonda vastavalt loodusseadustele. Neile meeldis eriti see, et elu dünaamikat sai seletada olelusvõitluse abil ning polnud tarvis eeldada jumalat, see tundus kasutu hüpotees. Veidi kaalutletumas vormis esitas neid ideid '''Herbert Spencer''' '''sotsiaaldarvinism'''.
Kristlikud jumalamehed asutasid vastasrinna, hakates süüdistama Darwinit kõigis surmapattudes ja oma '''antidarvinismi''' kaudu kinnistades veelgi seda ebatervet moonutust, mida sisaldab Darwini nime kasutamine suvaliste sõnade ja mõtete argumentatsioonis.
1918. aastal avaldas '''Ronald Fischer''' teose '''"Vastastikused seosed, eeldades Mendeli pärandumisseaduseid"''', mis pani aluse '''uusdarvinismile'''. Gregor Mendeli geneetikaseaduste ühendus evolutsiooniteooriaga andis darvinismile teadusliku kinnituse ning avas tõsise tööpõllu väga mitmes bioloogiaharus, mis on Darwini tegevusega vaid väga kaudselt seotud.
Seega võib öelda, et darvinism on suuresti ka edasiarendus või kõrvalepõige.
