Kunstiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
== Vanaaja kunst ==
===Esiaja kunst===
{{vaata|Esiaja kunst}}
Vanimad mälestised pärinevad [[kiviaeg | vanimast kiviajast]], vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist [[skulptuur]]e ([[Willendorfi Venus]]) ning [[koopamaalingud | koopamaalinguid]] ([[Altamira]]s ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne.
12. rida ⟶ 13. rida:
Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja [[mälestis]]i leida üle kogu [[Põhja-Euroopa]], enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: [[menhir]]id, [[dolmen]]id.
=== Vana-Egiptus ===
{{vaata|Vanaegiptuse kunst}}
Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks.
24. rida ⟶ 25. rida:
Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-[[Dooria stiil | dooria]] siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist.
Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees-Aasiast ja [[Kreeta]]
Üldmulje templitest on monotone, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad [[reljeef]]id ja [[hieroglüüf]]id.
==Vaata ka==
| |||