Redaktsioon: 18. detsember 2007, kell 20:02 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 364 muudatust P Lehekülg "Öeldisverbi asend lauses" teisaldatud pealkirja "Öeldisverb" alla ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. detsember 2007, kell 20:04 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 364 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Öeldisverb''' on [[öeldis]]ena esinev [[verb]]. =Sõnajärg lauses= ▼ Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse). Teema paikneb lause algul, lause lõpus on aga see osa reemast, mis edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot. Nt lauses ''Mercedes jäi seisma Savisaare maja ette'' on teema Mercedes, lauses ''Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes'' aga Savisaare maja ette. ==Eesti keel== ===Öeldisverbi asend lauses=== Iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb harilikult teisel kohal, teemana esineva lauseliikme järel.Kui teemaks on alus, siis selle jörel nt ''Vanaisa '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks tõstetakse mingi muu lauseliige, siis alus ja öeldis vahetavad harilikult kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' vanaisa terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' vanaisa lapsi.'' 29. rida ⟶ 30. rida: ==Vaata ka== ~~Link: [[Öeldisverbi asend lauses]].~~ ▲=*[[Sõnajärg ~~lauses=~~ ]]

Öeldisverb: erinevus redaktsioonide vahel