Kvantfüüsika: erinevus redaktsioonide vahel

Mõni kuu hiljem leiutas [[Erwin Schrödinger]] hoopis teistmoodi – de Broglie mateerialainete teooriast lähtudes – asjale lähenedes [[lainemehaanika]] ja [[Schrödingeri võrrand]]i. Varsti õnnestus Schrödingeril tõestada, et tema lähgeneminelähenemine on maatriksmehaanikaga ekvivalentne.

Schrödingeri ja Heisenbergi lähenemine tõid kaasa uue lähenemise [[vaadeldavmõõdetav suurus|vaadeldavatele füüsikalistelemõõdetavatele suurustele]]. Varem oli neid võetud [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]idena, mis omistavadseavad süsteemi teatud [[olek]]ule vastavusse [[arv]]u või [[vektor]]i, mis väljendab suuruse, näiteks [[koordinaat|koordinaadi]] (või [[kohavektor]]i) või [[impulss|impulsi]] väärtust. Heisenberg ja Schrödinger püüdsid vaadeldava suuruse mõistet niiviisi modifitseerida, et see oleks ühitatav interferentsiga [[kaksikpilu]]s. Nimelt, kui mõõtmisega tehakse kindlaks, läbi kumma pilu osake lendab, siis ei saada mitte kaksikpilu interferentsimustrit, vaid kaks üksikpilumustrit. Seega mõjutab mõõtmine [[osakeste süsteem]]i olekut. Vaadeldavaid suurusi võetakse funktsioonidena ühelt olekult teisele. Nõnda ei saa süsteemi olekut enam määrata näiteks koordinaadi ja impulsi väärtuse kaudu, vaid olek tuleb vaadeldavatest suurustest ja nende väärtustest lahutada. [[Trajektoor]]i mõiste asendus abstraktse [[olek]]u mõistega (olekut kirjeldab [[olekufunktsioon]]). Mõõtmisprotsessis viiakse olekuga vastavusse vaadeldava suuruse üks [[omaväärtus]]test, millele vastab teatud reaalne mõõtmistulemus. See on täiendav "reaalväärtuselisustingimus", mida vaadeldav suurus peab rahuldama.

Aastal [[1927]] sõnastasid Bohr ja Heisenberg [[Kopenhaageni interpretatsioon]]i, mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni[[olekufunktsioon]]i ehk lainefunktsiooni[[lainefunktsioon]]i väärtuse [[moodul (absoluutväärtus)|moodul]]i [[ruut (algebra)|ruut]]u [[tõenäosustihedus]]ena ([[Borni interpretatsioon]]). Kuigi vahepeal on ilmunud arvukalt muid kvantmehaanika interpretatsioone, pooldab seda tänini enamik füüsikuid.