Kaassõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Kaassõnad''' kuuluvad lauses [[käändsõna]] juurde ja need konkretiseerivad tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid [[tagasõnadeks]] ja [[eessõnadeks]]. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad. Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes: (laua) '''''peale''''', (laua) '''''peal''''', (laua) '''''pealt'''''.
----▼
*kohakaassõnad: (seina) '''''ääres''''', (maja) '''''taga''''', (laua) '''''ümber''''', '''''mööda''''' (teed)
22. rida ⟶ 21. rida:
*hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad: (mitme) '''''võrra''''', '''''üle''''' (kümne)
On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe. Kaassõna '''''tänu''''', aga ka '''''läbi''''' ja '''''üle''''', kasutuse laienemist peab [[Mati Hint]] väga ilmekaks vene mõju näiteks. Vastavad muutused [[kirjakeel]]es on aga keelekorraldajate poolt palju taunimist leidnud.
====Sõna ''tänu'' kasutus====
▲----
'''Kaassõnal ''tänu''''', mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna '''''tõttu''''' või '''''pärast'''''.▼
▲'''Kaassõnal ''tänu''''', mis kuulub põhjuskaassõnade hulka, on positiivne tähendus. Seetõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna '''''tõttu'''''.
Näiteid valest kasutusest:
|