Kaassõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Kaassõnad''' kuuluvad lauses käändsõna juurde ja need konkretiseerivad tähendust. Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid [[tagasõnadeks]] ja [[eessõnadeks]]. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad.
(maja) '''''taga''''', (laua) '''''ümber''''', '''''mööda''''' (teed), '''''pärast''''' sööki, (minu) '''''meelest''''', (üksteise) '''''võidu''''', (loengu) '''''kestel''''', (mitme) '''''võrra'''''
Kaassõnad võivad muutuda üksikutes käänetes.
(laua) '''''peale''''', (laua) '''''peal''''', (laua) '''''pealt'''''
Kaassõnu on eri liiki: kohakaassõnad, ajakaassõnad, põhjuskaassõnad, viisi- ja seisundikaassõnad, vahendi- või abinõukaassõnad, suhtumis- või suhtekaassõnad, hulga-, mõõdu- ja määrakaassõnad.
On kaassõnu, mille kasutus on aja jooksul laienenud. Võõrmõju tulemusel on toimunud teatav süntaktiline nihe.
'''''Tänu''''' kuulub põhjuskaassõnade hulka.▼
==Kaassõna ''tänu'' kasutuse laienemine==
'''Kaassõnal ''tänu''''' on positiivne tähendus, mistõttu pole seda soovitav kasutada negatiivses kontekstis. Kui väljendatakse millegi halba tagajärge, sobiks kasutada sõna ''tõttu''.
|