Soojusjuhtivus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Soojusjuhtivuseks''' nimetatakse termilise energia ehk [[soojusenergia]] spontaanset kandumist kuumemalt [[keha]]lt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju ([[molekul|molekulidevaheliste]] [[molekulisevahelised põrked|põrgete]]) tagajärjel.
8. rida ⟶ 7. rida:
Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks.
==Soojusjuhtivuse seadus==
Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega <math>\ell</math> ja ristlõike pindalaga ''S''. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad [[temperatuur]]id ''T''<sub>1</sub> ja ''T''<sub>2</sub>, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega
: <math>\frac{\Delta Q}{\Delta t}=kS\frac{T_1-T_2}{\ell}</math>,
kus [[
Soojusjuhtivuse seaduse üldistamine kolme mõõtmesse annab soojusvoo tiheduse jaoks avaldise
18. rida:
: <math>\vec J=-k\nabla T</math>,
kus <math>\nabla T</math> on temperatuurigradient. Seda nimetatakse [[Fourier'
: <math>\frac{\partial T}{\partial t}=K\nabla^2 T</math>,
kus <math>K=k/(c\rho)</math>, kus <math>\rho</math> on aine [[tihedus]] ja ''c'' on [[erisoojus]]. See on üks matemaatilise füüsika põhivõrrandeid, mis kirjeldab
[[Kategooria:Füüsika]]
| |||