Georg Sooden: erinevus redaktsioonide vahel

'''Georg Sooden''' ([[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1904]] - [[30. juuli]] [[1944]]) oli Eesti sõjaväelane.

Georg Sooden sündis Helsingis 2. veebruaril 1904. aastal väljarännanud eestlase peres, kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootslane. [[1907]]. aastal asus perekond elama Eestisse Jõhvi linna, kus isast sai kordnik ja ema hakkas pidama ämmaemanda ametit Jõhvi haiglas. Koolihariduse sai Georg ka Jõhvis, kus [[1924]]. aastal lõpetas 3. lennus Jõhvi Keskkooli.

[[1927]]. aastal lõpetas Sooden Eesti

Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitseväges. Lühikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealik. [[1934]]. aastal määrati Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse, kus teenis Eesti okupeerimiseni [[1940]]. Edasi tuli sunniviisiline teenistus Punaarmees, kust aga sõja algul, [[28.juuli]]l [[1941]] andis end sakslastele vangi.

Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse, kus teenis Eesti okupeerimiseni [[1940]]. Edasi tuli sunniviisiline teenistus Punaarmees, kust aga sõja algul, [[28.juuli]]l [[1941]] andis end sakslastele vangi. Samal aastal astus Sooden vabatahtlikuna eestlastest moodustatud idapataljoni ja septembris viidi pataljon üle Venemaale, kus sattus ka rindele. [[1943]] aasta mais määrati Soodenta [[659. idapataljon]]i ülemaks kapteni aukraadis. Punaarmee massrünnakute tagasilöömises ja taandumislahingutes Volhovi, Ilmeni ja Novgorodi rindelõikudes hakati peagi rääkima endale kuulsust toonud nn."Soodeni pataljonist" või "Soodeni meestest". Tema ise, oma suure autoriteedi, sõjameheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast sai oma alluvatelt mitmeid hüüdnimesid, nagu "meie vana", "vana Jüri", "vana koll". [[1944]].aasta märtsi algpäevadel toodi pataljon Narva rindele, kus nad hakkasid võitlema Krivasoo sillapeal ja panid Punaarmee edasitungi seisma. Peagi ühendati idapataljonid [[20. Eesti SS-relvagrenaderide diviis]]iga ja Soodenist sai 47. rügemendi 1. pataljoni ülem.