Termodünaamiline süsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Termodünaamiliseks süsteemiks''' nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on [[termodünaamika|termodünaamilise]] käsitluse subjektiks. Selliseks süsteemiks võib olla näiteks sisepõlemismootori kolvis olev gaasisegu, elusorganism, planeet vms. Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus nad on oma ümbrusega (isoleeritud, soojuslikus kontaktis, adiabaatilises kontaktis jne).
'''Termodünaamiline süsteem''' on [[füüsikaline keha|füüsikaliste kehade]] [[süsteem]], mis pole [[vastasmõju]]s süsteemiväliste [[keha]]dega. Igat termodünaamilises süsteemis toimuvat muutust nimetatakse [[Termodünaamiline protsess|termodünaamiliseks protsessiks]].
 
Piisavalt kauaks omapead jäetud termodünaamilises süsteemis lakkavad kõik makroskoopilised protsessid ja süsteem saavutab tasakaalulise seisundi, kus süsteemi olek on iseloomustatav teatava hulga olekumuutujatega (nt. [[rõhk]], [[temperatuur]] jne). [[Termodünaamika]] tegelebki selliste tasakaaluliste süsteemide ning nendega toimuvate kvaasistaatiliste protsesside (mis on vaadeldavad kui tasakaaluliste olekute jada) uurimisega.
 
Reaalselt on olemas ainult üks termodünaamiline süsteem, milleks on [[Universum]]. Kuid esineb palju ideaalilähedasi termodünaamilisi süsteeme, kus vastasmõju süsteemiväliste kehadega võib [[termodünaamika]] seisukohast jätta arvestamata. Näiteks võib vaadelda termodünaamilise süsteemina kindlal temperatuuril kinnist [[gaasiballoon]]i, kuna igasugused väljaspool ballooni toimuvad protsessid on tühise mõjuga. Niisiis on ainuke termodünaamiline süsteem [[universum]], kuid, et [[looduses]] toimuvast aru saada ning seda ka kirjeldada tuleb jätta [[termodünaamika]]s mõned protsessid arvestamata.
 
[[Kategooria:Füüsika]]