Johan Jans: erinevus redaktsioonide vahel

'''Johan Jans''' ([[8. veebruar]] [[1880]] [[Aakre vald]] — [[ detsember]] [[1941]] [[Solikamsk]]) oli Eesti [[poliitik]], [[jurist]] ja [[publitsist]]. Tema isa Vidrik oli Vene kroonuteenistuses allohvitseri kraadini jõudnud ja seejärel kodukandis popsikohas kingsepa ametit pidama asunud; ema Ann oli vaese külarätsepa tütar, peres oli kokku viis last. Johan õppis [[Koruste]] külakoolis ja [[Rõngu]] kihelkonnakoolis, 1898 siirdus Tartusse, kus plaanis astuda õpetajate seminari, kuid eksamid ebaõnnestusid ja noormees sai tööd raudteel telegrafistina. Õpipoisiajal oli tal palju aega lugemiseks ja koosolekutel käimiseks. 1900 viidi ta üle Tallinna, 1901 võeti Vene sõjaväkke ja teenis Varssavis kuni aastani 1904, mil naases Tartusse ja sai tööd ajalehe "[[Olevik (ajaleht)|Olevik]]" toimetuses. 1906. aasta algul oli seoses 1905. aasta revolutsioonile järgnenud reaktsiooniga mõned kuus Soomes maapaos, sama aasta sügisel asutas 1906 ajalehe "[[Hommik]]", mis lõpetas ilmumise märtsis 1907, kui Jans vahistati kahtlusalusena seotuses parun Budbergi mõrvaga. Jans vabastati peagi ja töötas Tartus ajakirjanikuna 1908. kevadeni, mil sooritas matemaatika koduõpetaja eksami, kuid suundus uuesti tööle raudteele, kuhu jäi ametisse 1911. aastani. 1911-15 õppis [[Tartu Ülikool]]is [[õigusteadu]]st, kuulus pahempoolse ilmavaatega üliõpilasseltsi "Ühendus". Pärast ülikooli lõpetamist tegutses sõjapõgenike abiorganisatsioonis "Põhja-Abi" (''Северопомощ''). Jans pooldas koostööd Venemaa revolutsiooniliste jõududega ning suhtus kriitiliselt baltisakslastesse ning nonde seisuslikesse eelarvamustesse. Aprillist 1917 asus juristina tööle Tööliste ja Soldatite Nõukogu kohtukomisjonis, kuid lahkus sealt peagi seoses plaaniga kandideerida loodavatesse Eesti omavalitsusorganitesse. Tegeles aktiivselt poliitikaga, püüdes lähendada sotsiaaldemokraatide erinevaid tiibu, vastandudes kommunistidest enamlastele, ning oli 1917. aasta mais-juunis Eestimaa Sotsiaaldemokraatlise Ühenduses üks asutajaid ja juhatuse liige. Kandideeris 7. juulil 1917 Harjumaal uue Eesti maaomavalitsuse valijameeste valimistel ning valiti 14. juulil 1917 Harju maakonnavalitsuse sekretäriks. 9. augustil 1917 valiti Jans sotsiaaldemokraatide ja esseeride häältega Tartu [[maakonnavalitsus]]e esimeheks. 1918. aasta algul veetis ta 1,5 kuud Saksa okupatsioonivõimude vangistuses, vabastati Eesti sõdurite poolt. 1919 lahkus Tartu maakonnavalitsusest ning asus tegutsema [[Asutav Kogu|Asutavas Kogu]]s. 1920-1929 tegutses vandeadvokaadina. Aastast 1929 oli Jans [[Tallinna Maapank|Tallinna Maapanga]] direktor. 1940 ilmus Tartus tema mälestusteraamatu "Mälestusi ja vaatlusi" esimene osa, teise osa käsikiri trükki ei jõudnud, kuid on säilinud Eesti Riigiarhiivis.