Christian Agricola: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Christian''' (Kristian) '''Agricola''' ('''Christianus Michaelis Agricola'''; [[11. detsember]] [[1550]] – veebruar [[1586]]) oli Tallinna piiskop (Eestimaa piiskop) [[1583]])
Ta oli [[Mikael Agricola]] ning tema abikaasa Pirjo Olavintytre (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui) ainus poeg.
Christian õppis [[Turu]] katedraalkoolis ning [[Leipzigi ülikool|Leipzigi]] ja [[Wittenbergi ülikool]]is.
Aastatel [[1578]]–1583 oli ta Turu katedraalkooli rektor.
Aastal [[1583]] määrati ta Tallinna piiskopiks. Seejuures nõuti temalt lisaks poliitilisele lojaalsusele kuninga kirikupoliitika elluviimist. Eestisse saabus ta suvel [[1584]]. Tema ametlik tiitel oli "Tallinna piiskop ja Haapsalu administraator".
[[12. mai]]l 1584 tõsteti ta aadliseisusse. Tema vapil oli kaks küünalt.
Christian Agricola pani aluse piiskopkonna administratiivsele juhtimisele, püüdes luua [[konsistoorium]]i,
Agricolal oli raske oma võimu Eestimaa aadli suhtes maksma panna, mistõttu ta [[15. september|15. septembril]] kirjutas kuningas [[Johan II]]-le kirja abipalvega.
Rootsi kuninga komissarid Eestimaal [[Klas Åkesson Tott]], [[Klas Bjelke]], [[Krister Gabrielsson Oxenstjerna]], [[Ture Bjelke]] ja [[Karl Henriksson Horn]] töötasid välja instruktsioonid üldvisitatsiooniks, mida kuningavõim oleks toetanud, kuid see jäi nähtavasti Agricola surma tõttu ära.
Aastal 1586 kirjutatud instruktsioonides rõhutas ta kirikute juures tegutsevate koolide tähtsust ning tegi kogudused vastutatavateks laste õpetamise eest. Tänu sellele tõusid Eesti linnades asuvates koolides õpetamise tase 17. sajandi alguseks Lääne-Euroopa protestantlike maadega võrreldavale tasemele.
Christian Agricola suri järeltulijateta
==Kirjandus==
| |||