UDK: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
564. rida:
Sünteetilise klassifikatsioonina on UDK struktuurilt väga paindlik. See annab võimaluse kasutada teda mitmeks otstarbeks, valides vajaliku detailsuse astme ning sünteesiviisi. Sõltumatus keelest ja süstemaatiline ülesehitus soodustavad rahvusvahelist infovahetust.
Indeksi võib teavikule omistada kahel viisil:
1) märkides selle teavikule endale; 2) lisades indeksi teaviku kohta koostatud kirjele. Esimesel juhul määratakse indekseerimisega peale teaviku sisu ja vormi sageli ka selle füüsiline asukoht, kui UDK on võetud paigutussüsteemiks. Enamikus maailma raamatukogudes ongi liigitussüsteemid '''kogude paigutuse''' aluseks. UDK on levinud rohkem reaalteaduslikes ja tehnikaraamatukogudes. Suur universaalkogu on UDK järgi paigutatud näiteks Pompidou Keskuse raamatukogus Pariisis ning Tsukuba teaduskeskuse raamatukogunduse ja infoteaduse ülikoolis Jaapanis [22, lk. 103]. Paigutuseks tavaliselt UDK süsteemi lihtsustatakse.
| |||