Redaktsioon: 3. oktoober 2007, kell 21:13 redigeeri Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust P →‎Inimese rinnalülid: typod ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. oktoober 2007, kell 21:18 redigeeri eemalda Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust P typod, kujundus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:rinnalüli.jpg\|thumb\|300px~~\|left~~\|Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates]]▼ '''Rinnalülid''' (''vertebrae thoracales'') on [[selgroogsed\|selgroogsete]] [[Selgroog\|selgroo]] keskosas paiknevaid [[selgroolüli\|lüli]]d, mille külge kinnituvad [[roided]]. [[Inimene\|Inimesel]] ja enamikul [[imetajad\|imetajatel]] on 12 rinnalüli. ▲[[Pilt:rinnalüli.jpg\|thumb\|300px\|left\|Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates]] ==Üldehitus== 9. rida: ==Rinnalülid erinevatel loomarühmadel == [[Kalad]]e rinnalülid on veel muudest lülidest vähe eristunud ja neist saab kõnelda vaid tinglikult. [[Kahepaiksed\|Kahepaiksete]] rinnalülid on [[Eeslohksed selgroolülid\|eeslohksed]], lülikeha suhteliselt väike, lihastiku eripärade tõttu ogajätke väike ja mõnedel puudub hoopis. Lülikehi läbib kanal, kus ~~paineb~~paikneb seljakeeliku rudiment. [[Sabakonnalised\|Sabakonnalistel]] esineb 9-60 rinnalüli, erinevalt muudest selgroogsetest väljuvad seljaajunärvid augu kaudu lülikaares. [[Siugkonnalised\|Siugkonnalistel]] esineb kuni 150 rinnalüli, roided väikesed ja ristjätketega ühinenud. [[Päriskonnalised\|Päriskonnalistest]] esinevad ribid vaid [[Iidkonlased\|iidkonlastel]], [[Ketaskeelkonlased\|ketaskeelkonlastel]] ja [[Kärgkonlased\|kärgkonlastel]], ülejäänuil redutseerunud ja ristjätketega täielikult liitunud. Rinnalülide arv 1-7.~~<br>~~ Alates [[Roomajad\|roomajatest]] kasvavad ka rinnalülide omavahelised erinevused - tagumised rinnalülid on eesmistest pisut suuremad, ogajätke asend muutub piki selgroogu. Esimeste rinnalülide ogajätked on tahapoole kaldu, selja tagaosas vertikaalsed ja viimastel lülidel mõnikord veidi ettepoole kaldu (neid nimetatakse diafragmaatilisteks rinnalülideks, ''vertebrae anticlinales''). Ogajätkete pikkus väheneb enamasti eest tahapoole, erandiks on näiteks [[pelükosaurused]] (''Dimetrodon'' ja ''Edaphosaurus''), kellel pikimad ogajätked asuvad keskel, ning kõik ogajätked on äärmuslikult pikenenud, moodustades üle poole kogu keha kõrgusest.~~[[Soomussisalikud\|Sisalikel]]~~ ~~liigestuvad roided vaid rinnalülide ristjätketega. [[Kilpkonnalised\|Kilpkonnalistel]] on esimene ja viimane rinnalüli kokku kasvanud [[Kilp (zooloogia)\|kilbiga]].~~ [[Maolised\|Madude]] rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud [[side (bioloogia)\|sidemetega]] ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid [[sfenodon]]il ja mõnedel [[Gekolased\|gekolastel]]. <br> [[Linnud\|Lindude]] rinnalülidsid on 3-10, nad on [[Sadullülid\|sadullülid]], v a. [[Pingviinilised\|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid\|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu\|ristluulüli]]dega) liitunud [[liitristluu]]ks.<br> Imetajate rinnalülide arv on 11-18 ([[Närilised\|närilistel]] 11, [[Putuktoidulised\|putuktoidulistel]], [[Esikloomalised\|esikloomalistel]] ja enamikul [[Kiskjalised\|kiskjalistest]] 12, [[Koerlased\|koerlastel]] ja enamikul [[Sõralised\|sõralistest]] 13, [[Sigalased\|sigalastel]] 13-15, [[Kabjalised\|kabjalistel]] 18). Selgroolülid on [[Lamelohksed selgroolülid\|lamelohksed]]. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad [[ahvilised\|ahvilistel]]. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (''foramen nutricium''), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged [[Seebu\|seebudel]] ja [[Piison\|piisonitel]]). Ogajätkete tipus esineb [[ogajätke köberus]] (''tuberositas spinalis'')(va. [[kaslased]] ja [[esikloomalised]]). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb neljalgsetel loomadel kõhtmine hari (''crista ventralis''), kuhu kinnituvad osad õla- ja vaagnavöötme lihased.▼ [[Soomussisalikud\|Sisalikel]] liigestuvad roided vaid rinnalülide ristjätketega. [[Kilpkonnalised\|Kilpkonnalistel]] on esimene ja viimane rinnalüli kokku kasvanud [[Kilp (zooloogia)\|kilbiga]]. [[Maolised\|Madude]] rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud [[side (bioloogia)\|sidemetega]] ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid [[sfenodon]]il ja mõnedel [[Gekolased\|gekolastel]]. [[Linnud\|Lindude]] rinnalülisid on 3-10, nad on [[Sadullülid\|sadullülid]], v a. [[Pingviinilised\|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid\|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu\|ristluulüli]]dega) liitunud [[liitristluu]]ks. ▲[[Maolised\|Madude]] rinnalülide liigesjätked on väga väikesed, andes selgroole suurema paindlikkuse, samas on külgedel tekkinud [[side (bioloogia)\|sidemetega]] ühendatud lisajätked, mis annavad juurde tugevust. Seljakeeliku kanal lülikehades säilib vaid [[sfenodon]]il ja mõnedel [[Gekolased\|gekolastel]]. <br> [[Linnud\|Lindude]] rinnalülidsid on 3-10, nad on [[Sadullülid\|sadullülid]], v a. [[Pingviinilised\|pingviinilistel]], kellel esinevad [[opistotsöölsed selgroolülid\|opistotsöölsed rinnalülid]]. Mõnedel lindudel liituvad esimesed rinnalülid ühtseks [[seljaluu]]ks (''notarium''), viimased lülid on aga enamasti (koos [[nimmelülid]]e ja [[Ristluu\|ristluulüli]]dega) liitunud [[liitristluu]]ks.<br> Imetajate rinnalülide arv on 11-18 ([[Närilised\|närilistel]] 11, [[Putuktoidulised\|putuktoidulistel]], [[Esikloomalised\|esikloomalistel]] ja enamikul [[Kiskjalised\|kiskjalistest]] 12, [[Koerlased\|koerlastel]] ja enamikul [[Sõralised\|sõralistest]] 13, [[Sigalased\|sigalastel]] 13-15, [[Kabjalised\|kabjalistel]] 18). Selgroolülid on [[Lamelohksed selgroolülid\|lamelohksed]]. Reeglina esinevad ka diafragmaatilised rinnalülid, need puuduvad [[ahvilised\|ahvilistel]]. Paljudel suurematel imetajatel esineb lülikeha küljel toiteava (''foramen nutricium''), mille kaudu toimub lüli verevarustus. Ogajätked kõrgeimad esimestel rinnalülidel (eriti kõrged [[Seebu\|seebudel]] ja [[Piison\|piisonitel]]). Ogajätkete tipus esineb [[ogajätke köberus]] (''tuberositas spinalis'')(va. [[kaslased]] ja [[esikloomalised]]). Esimesel ja viimasel rinnalülil esineb ~~neljalgsetel~~neljajalgsetel loomadel kõhtmine hari (''crista ventralis''), kuhu kinnituvad osad õla- ja vaagnavöötme lihased. ==Inimese rinnalülid== Inimese rinnalülidele on iseloomulik suurte silinderjate lülikehade olemasolu, mis seoses püstise kõnnakuga peavad kandma suuremat kaalu kui neljajalgsetel loomadel. Sellega on seotud ka alumiste lülide suuremad mõõtmed. Ülemine roidmine lohk on suhteliselt suurem kui alumine. Vasaku ja parema liigesjätke pinnad paralleelsed, võimaldades keha kergesti ka külgsuunas painutada.~~<br>~~ '''I rinnalüli''' ülemised roidmised lohud on ümarad, sinna kinnitub kogu esimese [[roide pea]] (ei liigestu järgmise lüliga). Alumised roidmised lohud poolkuuja kujuga. Ogajätke pikk ja peaaegu horisontaalne. Lülikeha külgsuunas välja venitatud. Esinevad [[Ülemine lülisälk\|ülemised lülisälgud]] (''incisura vertebralis superior''), mis teistel lülidel praktiliselt puuduvad.~~<br>~~ ~~'''II rinnalüli''' keha on ümarama kujuga, ülemised roidmised lohud suuremad kui alumised, mõlemad poolkuuja kujuga. Ogajätke rohkem allapoole kaldu<br>~~ '''III-VIII rinnalüli''' sarnanevad II rinnalüliga, kuid muutuvad allapoole aegamööda massiivsemaks ning lülikehad horisontaallõikes veidi kolmnurksemaks.<br>▼ '''IXII rinnalüli''' eikeha ~~liigestu~~on ~~mõnikord~~ümarama ~~X ribiga~~kujuga, ~~siis~~ülemised ~~puuduvad~~roidmised kalohud suuremad kui alumised, ~~roidmised~~mõlemad ~~lohud~~poolkuuja kujuga. Ogajätke rohkem allapoole kaldu.~~<br>~~ '''X rinnalüli''' liigestub ainult X ribiga, puuduvad ülemised roidmised lohud. Ristjätke ei liigestu mõnedel inimestel ribiga, sel juhul puuduvad ka ristjätke roidmised lohud.<br>▼ ▲'''III-VIII rinnalüli''' sarnanevad II rinnalüliga, kuid muutuvad allapoole aegamööda massiivsemaks ning lülikehad horisontaallõikes veidi kolmnurksemaks.~~<br>~~ '''XI rinnalüli''' liigestub ainult XI roide peaga, roidmised lohud nihkunud rohkem lülikaarele. Ristjätked lühikesed, roidmised lohud puuduvad.<br> ▼ '''IX rinnalüli''' ei liigestu mõnikord X ribiga, siis puuduvad ka alumised roidmised lohud. ▲'''X rinnalüli''' liigestub ainult X ribiga, puuduvad ülemised roidmised lohud. Ristjätke ei liigestu mõnedel inimestel ribiga, sel juhul puuduvad ka ristjätke roidmised lohud.~~<br>~~ ▲'''XI rinnalüli''' liigestub ainult XI roide peaga, roidmised lohud nihkunud rohkem lülikaarele. Ristjätked lühikesed, roidmised lohud puuduvad.~~<br>~~ '''XII rinnalüli''' sarnaneb XI lüliga, ainult XII lüli peaga liigestunud. Sarnaselt [[nimmelülid]]ega esineb ristjätketel [[Ülemine köber\|ülemine]], [[Alumine köber\|alumine]] ja [[külgmine köber]] (''tuberculus superior, inferior'' ja ''lateralis''). Alumised liigesjätked pole paralleelsed, on veidi kumera pinnaga, nagu nimmelülidel.

Rinnalülid: erinevus redaktsioonide vahel