Balthasar Russow: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Balthasar Russow''' (ka '''Rüssow''', '''Rissowe''' või '''Ryssaw'''; umbes [[1536]] – [[24. november]] [[1600]]) oli [[Tallinn]]a [[kroonika]]kirjutaja ja [[luterlus|luterlik]] [[vaimulik]].
[[Taani]] päritolu [[ajaloolane]] [[Paul Johansen]] esitas [[1960. aastad|1960. aastatel]] [[hüpotees]]i Russowi mittesaksa, nimelt tema eesti päritolu kohta. Johansen ei jõudnud enne oma surma avaldada oma hüpoteesi allikatega põhjendatud varianti, kuid see leidis kindla koha eestlaste ajalookujutelmades, eelkõige tänu [[Jaan Kross]]i
Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (oletatavasti) Tallinna [[voorimees|voorimehe]] Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks [[sakslased|sakslasest]] [[kullassepp]]a Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel [[1559]]–[[1562]] õppis Russow oma õpetaja [[Bartholomäus Frölinck]]i soovitusel Stettini ([[Szczecin]]i) vaimulikus
[[1563]]. aastal sai Russowist [[Pühavaimu kirik]]u [[diakon]] ning [[1566]]. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse [[pastor]]. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani [[1600]]. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi [[Johannes Robertus von Geldern]]i tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt ''senior''iks.
|