Balthasar Russow: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Zosma (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Balthasar Russow''' (ka '''Rüssow''', '''Rissowe''' või '''Ryssaw'''; umbes [[1536]] – [[24. november]] [[1600]]) oli [[Tallinn]]a [[kroonika]]kirjutaja ja [[luterlus|luterlik]] [[vaimulik]].
 
[[Taani]] päritolu [[ajaloolane]] [[Paul Johansen]] esitas [[1960. aastad|1960. aastatel]] [[hüpotees]]i Russowi mittesaksa, nimelt tema eesti päritolu kohta. Johansen ei jõudnud enne oma surma avaldada oma hüpoteesi allikatega põhjendatud varianti, kuid see leidis kindla koha eestlaste ajalookujutelmades, eelkõige tänu [[Jaan Kross]]i romaanile[[romaan]]ile "[[Kolme katku vahel]]", mille peategelane on Balthasar Russow. Kui [[baltisakslased|baltisaksa]] ajaloolane [[Heinz von zur Mühlen]] [[1996]] Johanseni uurimuse Russowi kohta lõpuks avaldas ja tema päritoluhüpotees kontrollitavaks osutus, on mõned ajaloolased ([[Küllike Kaplinski]]) selle tagasi lükanud.
 
Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (oletatavasti) Tallinna [[voorimees|voorimehe]] Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks [[sakslased|sakslasest]] [[kullassepp]]a Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel [[1559]]–[[1562]] õppis Russow oma õpetaja [[Bartholomäus Frölinck]]i soovitusel Stettini ([[Szczecin]]i) vaimulikus akadeemias[[akadeemia]]s [[magister]] [[Matthäus Wolff]]i juures. Õppeaineteks olid [[ladina keel|ladina]], [[kreeka keel|kreeka]] ja ilmselt ka [[heebrea keel]], peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks [[Wittenberg]]i ning seejärel [[Bremen]]i, kus tema teine kunagine õpetaja [[Johannes Sum]] tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.
 
[[1563]]. aastal sai Russowist [[Pühavaimu kirik]]u [[diakon]] ning [[1566]]. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse [[pastor]]. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani [[1600]]. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli saksa käsitöölise Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi [[Johannes Robertus von Geldern]]i tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikmete sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt ''senior''iks.