Aatommass: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida:
Näiteks [[süsinik]] esineb looduslikult kahe isotoobina: <sup>12</sup>C, mille aatommass on 12 amü ja mida esineb looduslikus süsinikus 98,89% ning <sup>13</sup>C, mille aatommass on 13,00335 amü ja mida esineb 1,11%. Leides nende isotoopide aatommasside keskmise saame süsiniku (keskmiseks) aatommassiks 12,01115 amü.
Kuna isotoopide täpne esinemissagedus looduses pole teada tuuakse elementide aatommassid veaga (nt. 2001. a [[IUPAC]]-i andmeil oli [[molübdeen]]i aatommass 95,94 ± 0,02). Samuti täpsustatakse elementide aatommasse perioodiliselt.
Ajalooliselt võttis suhtelise aatommassi [[19. sajand]]i alguses kasutusele inglise keemik [[John Dalton]], kasutades võrdluseks [[vesinik]]u aatomi massi. Siiski ei võimaldanud tolle aja arusaamad aine ehitusest elementide aatommasse õigesti määrata. Läbimurdeni jõuti alles peale [[Amedeo Avogadro]] poolt [[1811]]. a sõnastatud molekulaarse teooria hüpoteesi üldtunnustamist [[1860]]. a. rahvusvahelisel keemikute kongressil [[Karlsruhe]]s.
| |||