Fraternitas Viliensis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Fraternitas Viliensis''' oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raames all tegutsev ühendus, kes soovis luua ametlikult kinnitatud [[eestlased|eesti]] oma üliõpilaskorporatsiooni. [[1881]]. a. lõppes ebaõnnestunult katse registreerida eesti korporatsioonikorporatsioon [[Vironia]].

[[1888]]. a. võttis [[Villem Reiman]] taas üles korporatsioonina registreerimise küsimuse. [[22. veebruar]]il [[1890]] peetigi korporatsiooni asutajate koosolek. Nimeks otsustati võtta Fraternitas Viliensis, värvideks [[sini-must-valge]]. Allakirjutajaist oli 21 senisest EÜS Vironia nimistust ja 9 väljastpoolt. Viimaste hulgas oli ka [[Jaan Tõnisson]]. [[Chargiertenconvent]]`ilt tuli jaatav vastuvõtmiseotsus, kuid õppeosakonna kuraator jättis avalduse poliitilistel põhjustel kinnitamata. Korp! Frat! Viliensise viimase koosoleku otsuse kohaselt jäeti EÜS-i liikmetele õigus end rekonstrueerida tulevikus Frat! Viliensisena, kusjuures puudus nõue, et kogu EÜS peaks seda tegema. Jätkati tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi varjunime all ning pandi veelgi rohkem rõhku sisemisele kasvatusele, korraldati vehklemistunde ja käidi sakslastega kahevõitlustel. [[1891]]. a. teisel poolel, Jaan Tõnissoni EÜS-i esimeheks oleku ajal sondeeriti veel kord pinda korporatsiooni asutamiseks, kuid leiti, et pole veel paras aeg saabunud. Siseelu kulges pidevalt endises korporatiivses vaimus.

Sajandivahetuseks olid endised korporatsiooni asutamise mõtet pooldavad vilistlased Jaan Tõnisson, [[Oskar Kallas]] ja Villem Reiman aga oma sesukohtiseisukohti vahetanud ning seisid vastu EÜS-i korporatsiooniks muutmisele. Korp! Fraternitas Viliensise asutamise nõue esitati EÜS-i koosolekutel veel aastatel [[1900]] ja [[1904]], kuid enamus lükkas otsuse tagasi. Ei nõustutud ka ideega luua korp! Fraternitas Viliensis EÜS-i allorganisatsioonina.