Walther PP: erinevus redaktsioonide vahel

Püstolid Walther PP ja PPK olid Wehrmachtis kasutusel ohvitserirelvadena. Relva töötas Saksamaal välja Fritz Walther ja seda hakati Zella-Mehlises Waltherite pereettevõttes tootma 1929. a. Relv oli konstruktsioonilt lihtne ja mugav kasutada, saavutades kiirelt ülemaailmse tuntuse. Kasutatud double-action süsteem võimaldas mugavat päästmist. PP võeti kasutusele ka Reichswehris, millest sai 1933. a Wehrmacht. 1931. a tuli välja ka Waltheri lühem versioon PPK (Polizei Pistole Kriminal), mis omandas samasuguse populaarsuse. Toodeti ka 9 mm versiooni, mille salv mahutas 1 padruni vähem. Sõja lõppedes likvideerit Waltheri vabrikud täielikult venelaste poolt, kuid omanikud sattusid ameerika interneeritute laagrisse. Peale sõda tootis taasasutatud Waltheri firma algul büroomasinaid ja ka õhkrelvi. PP ja PPK patent müüdi Prantsusmaale, kus 1952. a jätkati mõnda aega relva tootmist. Hiljem, peale vastava loa saamist, jätkas ka Walther uuesti kodumaal Ulmis populaarsete püstolite väljalaskmist. Valmistati veel edasiarendusi, nagu 6,35 mm kaliibriga, 135 cm pikk taskupüstol TPH ja ameerika turu jaoks PPK/S. Püstoleid on tellimuse peale toodetud ka Ungaris (PPK/E) ja lisaks kopeeritud erinevate nimetuste all, nagu Makarovi PM. Ka Bundeswehr kasutas relva P 21 nime all. Jõustruktuuride relvastusest on 70 a käibel olnud Waltheri poltseipüstolid tänaseks praktiliselt igal pool maha võetud, kuid nende arv tsiviilrelvadena on pigem kasvanud.