Tannenbergi liin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20.SS Diviis (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Tannenbergi liin''' oli sakslaste[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal saksa sõjaväe organisatsiooni [[TOD]] poolt Kirde-Eestisse [[1943]]–[[1944]] ehitatud [[kaitseliin]],. misKaitseliin olisai oma nime saanud[[Preisimaa]]l [[I maailmasõda|I maailmasõjamaailmasõjas]] toimunud lahingu järgi [[Preisimaa]]l, kus [[1914]]. aasta augustis purustati 2. Vene armee.
 
Liini ehitamist alustati [[1943]]. aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad [[Sinimäed]]. [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Peipsi järv]]eni oli rindelõik kaetud täisprofiilis [[kaevik]]utega, mis vooderdatud palkide ja lattidega. Madalamates kohtades, kus ei olnud võimalik kaevata, püstitati muldvallidega varjatud palkidest tarad ehk [[palissaad]]id. SiinTannenbergi liinil asusidolid ka relsside ja 4-8 palgikihiga kaetud [[punker|punkrid]], lahtised, poolkinnised ja poolkinnisedkinnised terasesest[[tulepunkt]]id nõndanimetatud "krabid", kaevikute taga omakorda meeskonna[[varjend]]id. LiinileLiini ette paigutati miini, tanki-ja traattõkked.
 
Kaitse Tannenbergi liinil ja eriti Sinimägedes oli ehitaud üles sügavuti. Esimene kaitseliin asus ida pool Sinimägede ees ja [[Lastekodumägi|Lastekodumäel]], teine kaevikuteliin asus Lastekodumäe ja [Grenaderimägi|Grenaderimäe]] vahel ja Grenaderimäel ning kolmas kaitseliin [[Tornimägi|Tornimäe]] ees
Paar-kolm kilomeetrit esimesest asus teine kindlustatud positsioon. Nimetatud positsioonid olid mehitatud järgmiselt: [[Mummassaare]]s [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] rügement, temast lõunas [[SS-rügement De Ruyter]], Lastekodumäel flaamide vabatahtlik pataljon Langemarck, järgnesid 24. SS-rügement Danmark, raudtee ääres pataljon Narva, sealt edasi kuni pöördeni lõunasse rügemendi Danmark II pataljon ning pöördekohal 23. SS-rügement Norge, kust edasi kulges 11. Ida-Preisi diviis, sealt edasi 58. diviis, 225. diviis ning 170. diviis ning seejärel kuni Peipsi järveni piirikaitserügemente ühendav 300. jalaväediviis.
 
[[2625. juuli]]st [[1019. augustseptembrini]]ini 1944 kestsid [[Sinimägede lahing|SinimägedesSinimägede]] ohvriterohkeimad lahingud,. Punaarmee midaTannenbergi Eestiliini pinnalvallutada kunagiei peetudsuutnud.
 
26. juulist 10. augustini 1944 oli lahingute ohvriterohkeim periood. [[Sinimägede lahingud]] on inimohvritelt suurimad, mida Eesti pinnal kunagi peetud.
 
Tannenbergi liini rünnanud 11 nõukogude diviisi ja 2 brigaadi lakkasid siin olemast. [[Punaarmee]] kaotused olid tohutud, lahingutes langes rivist välja 160.000–170.000 meest. Väikesed polnud ka kaitsjate eestlaste ja teiste euroopa rahvaste ning sakslaste kaotused (umbes 10.000 meest).
 
[[26. juuli]]st [[10. august]]ini kestsid [[Sinimägede lahing|Sinimägedes]] ohvriterohkeimad lahingud, mida Eesti pinnal kunagi peetud.
 
==Vaata ka==
*[[Auvere lahing]]
*[[Sinimägede lahingud]]
*[[Narva lahing (1944)]]
 
[[Kategooria:Teine maailmasõda]]