Äntu Sinijärv: erinevus redaktsioonide vahel

Äntu Sinijärv on kõige selgema veega [[järv]] Eestis, mille tagavad võimsad järve toitvad [[allikas|allikad]]. Järvevee oletatav läbipaistvus on vähemalt 15 meetrit, kuigi järve suurim sügavus on ainult kaheksa meetrit. Järves ongi allikad ise üks suurimaid vaatamisväärsusi, kuna nad on suured maapõue suunduvad lehtrid, kust pidevalt voolab selget ja külma vett juurde. Seetõttu on seal järves alati külm. Suvel küünib pinnal veetemperatuur üle 10 kraadi, kuid alumised kihid on peaaegu alati alla 10 kraadi. Järsud kihilised temperatuuri muudatused järve vees tekitavad optilisi efekte, mida suvel on võimalik jälgida. Kuna vees on palju valgust, siis suuremaid kalu päevasel ajal eriti näha pole. JääbSiiski muljevõib nagunäha oleks tegemist surnud järvega, mis pole tegelikult üldse nii. Kalad ilmuvad välja alles pimedas, kui [[röövkala]]dahvenaparvekesi ja linnud neidpisemaid enam"haugipulki" eiringi näeluusimas. Kalastik koosneb peamiselt ahvenast, särjest ja haugist; ahven on neist kõige arvukam. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud väga liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein). Mändvetikad meenutavad korallimerd. Kaldal kasvab tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl, ädalalill.