Geeniekspressioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kendall (arutelu | kaastöö)
P kat
Resümee puudub
1. rida:
'''Geeniekspressioon''' ehk '''geeni avaldumine''' ehk '''geeni ekspressioon''' on [[organism]]i [[geneetiline info|geneetilise info]] avaldumine, kitsamalt onprotsess, seemille mingikäigus konkreetsegeenides [[geen]]isisalduv põhjalpärilik läbimaterjal erinevateavaldub vaheetappideRNA [[valk|valgu]]või sünteesiminevalguna.
Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: [[geen|geenist]] [[mRNA]] jäljendi loomine ehk [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]; [[mRNA]]st mittevajalike osade - [[intron]]ite väljalõikamine ehk [[splaising]]; mRNA põhjal [[ribosoom]]ides valguahela sünteesimine ehk [[translatsioon]].
 
Kitsamalt on see mingi konkreetse [[geen]]i põhjal läbi erinevate vaheetappide [[valk|valgu]] sünteesimine. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: [[geen|geenist]] [[mRNA]] jäljendi loomine ehk [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]; [[mRNA]]st mittevajalike osade - [[intron]]ite väljalõikamine ehk [[splaising]]; mRNA põhjal [[ribosoom]]ides valguahela sünteesimine ehk [[translatsioon]].
{{pooleli}}
 
== Ekspressiooni mehhanismid ==
 
Geeni ekspressiooni algprodukt on DNA, vaheprodukt RNA ja lõppprodukt on valk.
 
Transkriptsioon on RNA süntees DNA maatritsilt.
 
Translatsioon on ribosoomides mRNA põhjal valguahela süntees.
 
== Ekspressiooni regulatsioon ==
 
Organismi erinevate rakkude DNA on üldjuhul identne. Kuid kui võrrelda omavahel ühe organismi erinevaid rakutüüpe, siis on raske uskuda, et nii erinevad rakud võivad sisaldada täpselt samasuguseid geene. Bioloogid arvasidki algselt, et diferentseerumise käigus kaotab rakk selektiivselt osa oma geenidest. Tänapäeval on selgunud, et rakkude diferentseerumine on üldjuhul hoopis '''geenide valikulise ekspressiooni''' tulemus. Hulkrakses organismis esinev rakutüüpide mitmekesisus on põhjustatud sellest, et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule.
 
Informatsioon DNA-lt valguni kandub mitme etappina, kõiki neid etappe on võimalik reguleerida.
Rakk võib oma aktiivsete valkude tootmist kontrollida järgmistel viisidel:
* kontrollides, kui sageli ja millal transkribeeritakse vastavat geeni ('''kontroll transkriptsiooni tasemel''')
* kontrollides, kuidas toimub primaarse transkripti [[splaising]] või mõni muu modifikatsioon ('''Kontroll RNA protsessingu tasemel''')
* kontrollides, milliseid tuumas toodetud mRNA molekule viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees ('''kontroll RNA transpordi tasemel''')
* kontrollides, milliste tsütoplasmas leiduvate mRNA molekulide kaasabil toodetakse ribosoomides valke ('''kontroll translatsiooni tasemel''')
* selektiivselt lagundades mõnesid mRNA molekule tsütoplasmas ('''kontroll mRNA degradatsiooni tasemel''')
* selektiivselt aktiveerides või inaktiveerides toodetud valke või transportides neid erinevatesse raku osadesse ('''posttranslatsiooniline kontroll''')
 
Geeni ekspressiooni reguleerimine annab rakule kontrolli struktuuri ja funktsiooni üle, on raku diferentseerumise, morfogeneesi, paindlikkuse ja kohastumise aluseks.
 
{{cite book
| last=Maimets
| first=Toivo
| title=Molekulaarne rakubioloogia
| Publisher=Kirjastus "Ilmamaa"
| date = 1999
| location = Tartu
| pages = 12-15
| isbn= 9985-878-65-5 }}
 
[[Kategooria:Geneetika]]