Gaia hüpotees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot Modifying: fi:Gaia-hypoteesi
Diaspar (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
14. rida:
 
Üks põnevamaid Gaia käsitlusi on ulmefilosoof Isaac Asimovilt. Esimest korda nimetab ta Gaiat Asumi sarja neljandas raamatus "Asumi äär", mis esmakordselt ilmus 1982. aastal. Gaia on planeet, kus iga indiviidi Mina on allutatud kogu planeedi Meiele. Otsuseid tehes konsulteerivad kõik tegelased mõtetes kõigi teiste asjaosalistega, sealhulgas ka taimede, loomade ja kividega. Kokkuvõttes on
Gaia väga harmoonilise ühiskonna kujund. Tolles raamatus on Gaia Asumi epopöa üks kõrvalepõige. Hilisemates kahjuks eesti keelde veel tõlkimata raamatutes selgub, et just Gaia ongi ideaal, mille poole Asimovi ülitargad robotid ühiskonda suunavad. Harmooniline ühiskond, kus kõik elusorganismid moodustavad omakorda veel ühe suurema ja tervikliku elusorganisi.
 
Aastani 1975 ei tehtud sellest teooriast pea üldse välja. Siis avaldati selle kohta artikkel populaarses teadusajakirjas “New Scientist” ning tuli ka välja sellest rääkiv raamat. Sellele oli algusest peale palju pooldajaid kui ka vastaseid nii teadusringkondades kui ka tavainimeste hulgas. Aastal 1971 hakkas Lovelockiga seda teooriat arendama ka tuntud ja tunnustatud mikrobioloog Lynn Margulis.