Diagnoos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
iw |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Diagnoos''' meditsiinis on arstlik otsus [[haigus]]e olemuse ja [[haige]] seisundi kohta.
Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse [[ravi]] määramiseks, edasiste uuringute planeerimiseks, [[prognoos]]i määramiseks. Diagnoos ei ole enamasti lõplik, vaid see võib aja jooksul muutuda, kuna:
*Haigus võib lõppeda tervistumisega – sel juhul võetakse diagnoos maha.
*Krooniline haigus võib aja jooksul kas süveneda või paraneda.
7. rida:
Ideaalsel juhul peegeldab diagnoos haiguse [[etioloogia]]t, [[patogenees]]i, anatoomilist substraati. Esialgse diagnoosina võib kasutada ka sümptomaatilisi diagnoose ([[nohu]], [[peavalu]]), kuid lõpliku diagnoosina tuleks neid võimalusel vältida. Reeglina peaks vormistama diagnoosi [[ladina keel]]es.
Diagnoosis märgitakse ära kõik patsiendil esinevad [[haigus]]ed. Kusjuures tuuakse eraldi välja [[põhihaigus]] ja [[kaasuv haigus|kaasuvad haigused]]. Kaasuvate haiguste arv ei ole piiratud. Ei ole harvad juhused, kui inimesel on diagnoosis ära toodud 10 ja enam haigust.
Haigused võivad esineda ühes või mitmes organsüsteemis. Mitmes erinevas organsüsteemis esinevad haigused annavad reeglina aluse käsitleda haiget kui [[liitpuue|liitpuudega]] inimest.
==Diagnoosid==
| |||