Tundeelu: erinevus redaktsioonide vahel

 

Tundeelu uurimisega tegeleb [[psühholoogia]].

Siiani puudub psühholoogias ühene käsitlus [[emotsioon]]ide olemusest. Enamlevinud seisukoht on, et "emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena (näiteks paaniline hirm), mille nimetamiseks on keeles oma sõna (hirm) ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.<ref>J.Allik Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus. ''Psühholoogia lihtsusest''. Tartu Ülikooli kirjastus, 1997, 131-150.</ref>

 

Eesti keeles kasutatakse sõnu tunne, tundmus, emotsioon. Akadeemilises psühholoogias sõna ''tunne'' käesolevas kontekstis ei kasutata, sest see annab võimaluse mitmetimõistmiseks - sõna ''tunne'' tähendus sisaldab ka [[intuitsioon]]i nüanssi. Sõna ''emotsioon'' soovitatakse kasutada tundmuste läbielamise protsessi nimetamiseks.<ref> A.Kidron ''Psühholoogia põhisuunad.'' Tallinn, Mondo, 2001</ref>.

 

*[[Hirm]]

*[[Kurbus]]

Head tundmused on need, mis kaasnevad meeldivate olukordadega ja pahad tundmuse need, mis kaasnevad ebameeldivate olukordadega. See tähendab, et kui olukord tõotab häid tundeid, siis selle poole püüeldakse ja halbade tunnete tekkimise korral välditakse olukorda. Siit tuleneb tundmuste äärmiselt oluline roll olendi eksistentsi kindlustamiseks.<ref>A.Nõlvak, R.Valk Isiksus ja emotsioonid. ''Isiksuse psühholoogia''. Tartu Ülikooli kirjastus, 2003, 169-191</ref> Kui olend puutub kokku nähtusega, mis soodustab tema või liigi eksistentsi, siis tekib hea tundmus ning olend püüdleb selle poole ja ohtliku nähtuse korral tekib paha tundmus ning nähtust välditakse. Nähtuseks võib olla toit, värske õhk, vaenlane, ohtlik metsloom jms. Ka seksuaalse käitumise (soo jätkamine) regulatsioonil on tundmustel võtmeroll. Kui vastassoo esindajat hinnatakse heade tundmustega, siis toimub kontakt. Kui hinnatakse halbade tundmustega, siis kontakti välditakse ja soo jätkamine on välistatud.

 

 

{{pooleli}}