Redaktsioon: 11. juuni 2007, kell 11:40 redigeeri Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. juuni 2007, kell 11:44 redigeeri eemalda Ahsoous (arutelu \| kaastöö) 69 670 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: Vahemälu on väike ja kiire mälu, mis talletab [[põhimälu]] kõige sagedamini kasutatavate [[mälupesa\|pesa]]de koopiad. Kui kasutatakse peamiselt vahemälu, siis on mälu keskmine [[pöördusaeg]] lähemal vahemälu pöördusajale kui põhimälu omale. Diagramm paremal näitab kahte mälu. Iga asukoht mõlemas mälus hoiab mingeid andmeid, olenevalt mälu ehitusest võib asukoha andmete hulk olla 8 kuni 512 ~~baiti~~[[bait]]i. Vahemälu rida on tavaliselt suurem kui selle poole pöördumisel tavaliselt loetav andmete hulk, mis on tavaliselt 1 kuni 16 baiti. Igal asukohal on selle poole pöördumiseks ka unikaalne indeks. Indeksit, mis tähistab mõnda [[põhimälu]] asukohta nimetatakse [[mäluaadress\|aadressiks]]. Vahemälus on igal asukohal lipik (''tag''), mis sisaldab puhverdatud andmete aadressi põhimälus. Selliseid kirjeid protsessori andmete vahemälus kutsutakse vahemälu ridadeks ehk [[mäluplokk\|vahemälu ~~blokkideks~~plokkideks]]. Kui [[mikroprotsessor\|protsessor]] soovib lugeda või kirjutada mõnda [[põhimälu]] pesa, kontrollitakse enne kas vastav mälupesa pole juba vahemälusse kopeeritud. Selleks võrreldakse mälupesa aadressi kõigi nende vahemälu lipikutega, mis vastavat aadressi võivad sisaldada. Kui protsessor leiab, et mälupesa on vahemälus, siis on toimunud vahemälu ''tabamus'' (''cache hit''), pesa puudumise korral on toimunud ''möödalask'' (''cache miss''). Tabamuse korral kirjutab protsessor andmed otse vahemälu ritta. Tabamuste ja pöörduste suhet nimetatakse ''hit rate''ks ja sellega mõõdetakse vahemälu efektiivsust.

Protsessori vahemälu: erinevus redaktsioonide vahel