Nõid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Korduvad tähemärgid Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 193.40.60.19 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
[[Fail:Kristjan Raud. Nõid ja põrsad. 1914.jpg|pisi|Kristjan Raud. "Nõid ja põrsad". 1914]]
[[Fail:Ведьма 1897.jpg|pisi|Nõid vene graafikateosel. 1897]]
'''Nõiaks'''
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.
[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud
Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on [[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
|