Lulu
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
222. rida:
* Panteistlikult või panenteistlikult: Jumal ongi kogu olemasolev universum või sisaldub kogu universumis ja/või kõigis inimestes.
-------------------------
'''Oktoobrirevolutsioon''' (Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon) oli [[Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[6. november|6.]] – [[8. november|8. novembril]] (vana kalendri järgi [[24. oktoober|24.]] - [[26. oktoober|26. oktoobril]]) [[1917]] toimunud riigipööre, mis kukutas Ajutise Valitsuse ja viis Venemaa kommunistide valitsemise alla.
Sama aasta veebruaris oli keiser [[Nikolai II]] tagasi astunud, käis [[I Maailmasõda]] ning riik oli sattunud kriisiolukorda. Võimul oli Ajutine Valitsus, peatselt pidi kokku tulema [[Asutav Kogu]]. Samal ajal oli otsedemokraatia põhimõtetel organiseerunud töölised, soldatid ja talupojad moodustanud oma esinduskogud, nõukogud.
Oktoobrirevolutsiooni korraldajad olid Venema Sotsiaaldemokraatlikust Parteist lahku löönud rühmituse ([[bolševikud|bolševike]]) liikmed Vladimir Uljanov (Lenin), Lev Bronstein (Trotski) jt. Ajutine Valitsus arreteeriti ja selle liikmed hiljem hukati. Relvastatud valve alla võeti raudteejaamad, sillad, telegraaf jt strateegiliselt tähtsad punktid Petrogradis.
Samaaegselt toimunud nõukogude II kongressil surusid bolševikud oma enamust kasutades läbi resolutsiooni riigipöörde heakskiitmise ja võimu ülevõtmise kohta. Paljud kongressi delegaadid lahkusid protesti märgiks. Kuu aega hiljem vallutasid bolševikud võimu enda kätte ka Moskvas.
Oktoobrirevolutsioonile järgnes Venemaal kaos, terror ja anarhia. Vallandus kodusõda, sekkusid välisriigid. Hoolimata tugevast vastuseisust õnnestus bolševikel (hilisema nimega [[kommunistid]]el) oma võim kindlustada ligi 70 aastaks.
8. novembri (26. okt-t) öösel vallutati [[Talvepalee]], seal viibinud Ajutise Valitsuse ministrid vahistati. Ülestõusu ajal [[Smolnõi]]sse kogunenud II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutas Venemaa nõukogude vabariigiks, võttis vastu rahudekreedi ja maadekreedi ning moodustas Rahvakomissaride Nõukogu - esimese Nõukogude riigi valitsuse. Selle eesotsas seisis V. I. Lenin.
Revolutsiooni võidust Petrogradis algas nõukogude võimu laienemine, novembrist 1917 märtsini 1918 kehtestati nõukogude võim peaaegu kogu Venemaal. Olemasolevad riigivõimuorganid asendati kõikjal nõukogude omadega. Tootmise ja jaotamise üle kehtestati tööliskontroll, maa sai rahva omandiks, alustati suurtööstuse riigistamist.
== Nõukogude võimu kehtestamine Eestis ==
[[Eesti]]l oli V. I. Lenini ülestõusuplaanis revolutsiooni keskuse Petrogradi tagalana tähtis osa. Eesti bolševikud valmistusid relvastatud ülestõusuks: relvastati ja õpetati välja [[Punakaard]]i salku. 4. novembril (22. okt.) asutati ülestõusu juhtimiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle esimees oli [[Ivan Rabtšinski|I. Rabtšinski]] ja aseesimees [[Viktor Kingissepp|V. Kingissepp]].
[[5. november]] (23. okt.) võtsid tööliste, madruste ja soldatite salgad Tallinnas kõik olulised kohad oma kontrolli alla. See kulges nii kiiresti, et Tallinna merekindluse juhtkond ei jõudnud korraldada mingit vastupanu. Järgmistel päevadel said ülestõusnud võimu ka mujal Eestis (Tartus 7., Narvas 8. nov.). Nõukogude võim kehtestati kogu Eesti mandriosas.
Nõukogude võim püsis Eestis kuni [[1918]]. aasta [[24. veebruar]]ini, mil kuulutati välja Eesti Vabariik.
[[Category:Ajalugu]]
[[Category:Eesti ajalugu]]
[[Category:Venemaa ajalugu]]
| |||