Sissetulek: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Markolakk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Andreas003 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
 
1. rida:
'''Sissetulek''' ehk '''tasu''' tähendab nii [[Eraisik|eraisikute]] kui ka [[Ettevõte|ettevõtete]] jaoks tähendab mingit kindlat väärtust või summat, mida nad saavad, kas müües oma [[Toode|toodet]] või pakkudes oma [[Teenus|teenust]]. Sissetuleku summa võib olla väga varieeruv. Olenevalt asjaoludest võib sissetulek olla suurem eelmisest, väiksem eelmisest või üldse puududa. Sissetuleku suurus sõltub tavaliselt sellest kui palju eraisik või ettevõte toodet müüb või teenust osutab.<ref>{{Netiviide|url=https://www.investopedia.com/terms/i/income.asp|pealkiri=Income|autor=MICHELLE P. SCOTT|väljaanne=Investopedia|aeg=21. veebruar 2022}}</ref>
 
== Sissetuleku deklareerimine Eestis ==
Sissetuleku deklareerimine ehk [[Tuludeklaratsioon|tuludeklaratsiooni]] saavad esitada residentidest [[Füüsiline isik|füüsilised isikud]] eelmise kalendriaasta [[tulu]] kohta.
 
Antud deklaratsiooni peab esitama, kui on teenitud tulusid, millelt tulumaksu pole kinni peetud ning lisaks ka juhul, kui soovitakse kõrvaldada piiriülene topeltmaksustamine. Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada juhul, kui maksustavalt tulult on [[tulumaks]] kinni peetud ning ei taheta kasutada mahaarvamisi.
 
Tuludeklaratsiooni saab esitada kolmel viisil. Esimene võimalus on kasutada e-teenuste keskkonda [[e-MTA]]. Teine võimalus on kohale minna teenindusbüroosse ning kolmas viis on saata tuludeklaratsioon postiga [[Maksu- ja Tolliamet|Maksu- ja Tolliameti]] teenindusbüroole. <ref name=":0" />
 
== Kuidas palgatöölistel toimub maksude arvestamine sissetuleku pealt ==
Iga kuu alguses saavad [[Palgatööline|palgatöölised]] vastavalt sellele kui palju on tööd tehtud tasu ehk sissetulekut. Millal täpselt tasu peab üle laekuma on juba ettevõttesisene otsus. Igale tasu ülekandmisele peaks järgnema ka palgalehe saatmine, kus kajastuvad kõik maksud, mis on sissetuleku pealt maha läinud. Sissetuleku pealt maksude maha arvestamist teostab [[tööandja]] ning see toimib järgnevalt: [[Indiviid|indiviidi]] [[Brutosissetulek|brutosissetuleku]] pealt arvestatakse maha tulumaks (20%), [[Töötuskindlustus|töötuskindustus]] ja [[kogumispension]]. Alles jäänud summa kuulub ülekandmiseks. Lisaks maksab tööandja töötaja pealt sotsiaalmaksu (33%) aga see ei mõjuta töötaja sissetulekut. Iga kuu on võimalik eraisikult saada maksuvaba tulu (maksimum summas 500 eurot.) Oluline on meeles pidada, et kui brutopalk on suurem kui 2100 eurot, siis maksuvaba tulu ei rakendu. Samuti kui tulu on kuni 500 eurot, siis ei toimu samuti maksude arvestamist. <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.emta.ee/en/private-client/taxes-and-payment/declaration-income/income-tax-returns-2021|pealkiri=Income tax returns for 2021|autor=Estonian Tax and Customs Board}}</ref>
 
== Keskmine brutopalk ==
[[Brutopalk]] on [[Tööleping|töölepingus]] või õigustaktis[[Õigusakt|õigusaktis]] kindlaks määratud tasu, mille pealt toimub maksude maha arvestamine ning alles jäänud summa makstakse töötajale välja. Alles jäänud summat saab nimetada ka [[Netopalk|netopalgaks]]. Gruppi kuuluvad kõik ettevõtted, [[Asutus|asutused]] jne, kus on vähemalt üks [[töötaja]].
 
Läbi aastate on keskmine brutopalk [[Eesti|Eestis]] ainult tõusnud ning arvatakse, et see liigub ka edaspidi samas suunas. Keskmine brutokuupalk Eesti brutokuupalk 2021. aastal oli 1548 eurot. Kasv võrreldes 2020. aastaga oli 6,9%. Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk [[Info- ja sidetehnika|info ja side valdkonnas]] ning madalaim [[Toitlustus|toitlustuse]] tegevusalal. 2011. aastal oli keskmine brutopalk Eestis üldse 839 eurot. <ref>{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk|pealkiri=Keskmine brutopalk|autor=Eesti Statistika}}</ref>
 
== Viited ==