Kavastu parv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Huvitavat: Piibujutt parvemehe ebaõnnestunud valikutest pole entsüklopeediliselt oluline info |
|||
2. rida:
[[Pilt:Kavastu parv emajõgi o1.jpg|pisi|Kavastu parv (1984)]]
[[Pilt:Kavastu praam3.JPG|pisi|Kavastu parv (august 2009)]]
'''Kavastu parv''' on [[parv]] [[Suur-Emajõgi|Suur-Emajõe]] ületamiseks [[Kavastu (Luunja)|
Veel sada aastat tagasi olid paljud teedega ristuvad sildadeta jõed maanteedel liikujatele tõsised takistused. Sillaehitus oli kulukas ja aeganõudev, seetõttu olid Liivimaa jõgedest vaid vähestel püsisillad. Jõgesid ületati enamasti koolmekohtades. 1930. aastate alguseni polnud Emajõel<ref>{{Viide |pealkiri=Emajõgi |kuupäev=2022-12-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Emaj%C3%B5gi&oldid=6266490 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-02-22}}</ref> Tartust kuni Peipsini ühtegi silda, jõeületus toimus parvedel.
19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnik edumeelne parun Werner Wulff, kelle eestvõttel pandi 1899. aastal kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks [[Kavastu mõis]]a juures üle Emajõe käima parv, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui ka hobuste eluga.
| |||