Redaktsioon: 29. jaanuar 2023, kell 02:06 redigeeri Tulnukas15 (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. jaanuar 2023, kell 02:15 redigeeri eemalda Tulnukas15 (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Uuem muudatus →
7. rida: Ka ärkamisaegsetel kirjanikel oli suur roll. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne [[kirjakeel]], tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma [[rahvaluule]]t ja pandi alus rahvuslikule [[teater\|teatrile]] ning [[ajakirjandus]]ele. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma [[Perno Postimees\|Perno Postimehe]], [[Eesti Postimees\|Eesti Postimehe]] ja [[Sakala (ajaleht)\|Sakalata]]ta poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. [[Johann Voldemar Jannsen\|Johann Voldemar Jannsenit]], kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks [[I üldlaulupidu\|I üldlaulupeo]] algatajatest. Tema tütar, [[Lydia Koidula\|Lydia Emilie Florentine Jannsen]] oli luuletaja ja proosakirjanik, kes valis endale kirjanikunimeks [[Lydia Koidula]]. ==Tähtsamad daatumid==

Ärkamisaeg: erinevus redaktsioonide vahel