Kudjape kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
P miski kat
Resümee puudub
3. rida:
'''Kudjape kalmistu''' asub [[Kudjape]] külas [[Kuressaare]] kirdepiiril alates [[1780]]. aastast.
 
Siin paiknev saksaSaksa sõjaväekalmistu, kuhu on maetud ligi 700 sõjaväelast, taasavati [[1996]]. aastal. Impulsi siin unarusse jäetud sõdurihaudade korrastamiseks andis [[Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit]].
 
Siinsed kabelid on ehitatud [[klassitsistlik]]us laadis ja arhitektuurimälestisena[[arhitektuurimälestis]]ena kaitse all. Ilusamad kabelid on [[1848]]. aastal kalmistu peaväravasse ehitatud [[kreeka tempel|kreeka templi]] kujulised sammastikfassaadiga hooned.
 
[[1870]]. a.aastast pärineb neogooti stiilis perekond Grosswaldi kabel ning järgmisest aastakümnest [[Otto WildenbergiWildenberg]]i [[neoklassitsism|neoklassitsistlik]] kabel.
 
Kalmistu ise on kui [[raidkunst|raid-]] ja [[sepiskunst]]i muuseum. Siin võib hulgaliselt näha [[19. sajand]]i I poole raskete kiviplaatidega kaetud [[krüpthaud]]u ning maitsekaid meisterlikult viimistletud klassitsistlikke hauamonumente, millele sageli antud urni või vaasi kuju.
 
Leidub[[Raiddekoor]]is raiddekoorisleidub vaokesi, hammaslõiget[[hammaslõige]]]t, rippuvaid rätikuid, vainikuid[[vainik]]uid ja teisi klassitsistlikke[[klassitsistlik]]ke motiive.
 
Kalmistu lõunapoolsesse ossa on maetud kultuuritegelased [[Johann Wilhelm Ludwig von Luce]] ja [[Jean Baptiste Holzmayer]], kunstnik [[Friedrich Sigmund Stern]]. [[Martin Körber]]i haud asub kalmistu keskosas.
 
Veidi loode poole on maetud meditsiinidoktor akadeemik [[Aleksander Poldrok]] (1871-1944), kellel on suuri teeneid [[leepra]] ravimisel.
 
Kalmistul on ka [[Joosep Aavik]]u, [[Axel von Buxhoeveden]]i ja paljude teiste viimsed puhkepaigad.