Painuva rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud märge looduskaitse all olemise kohta. |
Looduskaitse staatuse lauset muudetud. |
||
1. rida:
[[Pilt:Painuva kivi.JPG|pisi|Painuva kivi]]
[[Pilt:Painuva kivi Turbuneemel.JPG|pisi|Painuva kivi]]
'''Painuva rändrahn''' ehk '''Painuva kivi''' on
Rahnu ümbermõõt on 34,1 m, pikkus 12,2 m, laius 11,0 m ja kõrgus 5,2 m ja maht 340 kuupmeetrit<ref>{{Raamatuviide|autor=Pirrus, Enn|pealkiri=Eestimaa suured kivid|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Teaduste Akadeemia kirjastus}}</ref>.
7. rida:
Rahnu küljed on järsud, kusjuures merepoolne külg on kumer. Kivi lagi on läänepoolses osas lame ja tasane, idapoolne osa kallak nagu tee mäkke, kumerusega kellaosuti liikumise suunas. Kivisse on puuritud augud ja nendesse löödud kaks umbes 70 cm pikkust raudora, mille külge olevat vanasti jaanipäeviti kased kinnitatud. Rahnu peale edelapoolse nurga lähedale on raiutud ankru kujutis. Merepoolne külg on lainete mõjul muutunud nii krobeliseks, et sealt on võimalik üles ronida.<ref>{{Netiviide|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=9;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-843672834|pealkiri=Painuva kivi Turbuneemel|väljaanne=EELIS Infoleht|vaadatud=26.10.2022}}</ref>
[[Rahvapärimus]]e järgi on see üks [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] [[viskekivi]]dest. Kalevipoeg olevat tahtnud sellega Vanapaganat visata, kuid see olevat tal ebaõnnestunud, ja ta torisenud seetõttu: "Osudin Odakivesse, paiskasin aga Painuvasse".<ref>{{Netiviide|autor=Kalle Suuroja|url=http://www.eestiloodus.ee/artikkel3877_3850.html|pealkiri=Kivihiidude maa|väljaanne=Eesti Loodus|aeg=mai 2011|vaadatud=23.11.2022}}</ref>
Rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all ning jääb [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargi]] territooriumile.<ref>{{Netiviide|url=https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7381169|pealkiri=Painuva rändrahn|väljaanne=Keskkonnaportaal|vaadatud=28.12.2022}}</ref>
==Vaata ka==
| |||