Orlando di Lasso: erinevus redaktsioonide vahel

'''Orlando di Lasso''' (tuntud ka kui '''Orlandus Lassus'''; [[1532]] [[Mons]] – [[14. juuni]] [[1594]] [[München]]) oli [[Renessanss|renessansi]] ajastu üks viljakam ja mitmekülgsem [[helilooja]]. Ta oli [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonna]] viimane suur meister.{{lisa viide}}

Lasso alustas muusikakarjääri 12-aastasena Mantovas [[Gonzaga|Gonzagade]] perekonna residentsis. Pärast teenistust mitmes Itaalia õukonnas asus ta 1553. aastal 21-aastaselt [[Rooma]] [[Lateraani basiilika]] [[kapellmeister|kapellmeistri]] ametikohale, kuid jäi sellesse teenistusse väga põgusalt ja reisis pärast seda mitmel pool Euroopas. 1555./1556. aastal trükiti [[Antwerpen|Antwerpenis]] ja [[Veneetsia|Veneetsias]] esimesed kogumikud Lassuse vaimulikke ja ilmalikke vokaalteoseid ning temast sai peatselt Euroopa üks hinnatum helilooja.{{lisa viide}} 1556. aastal võttis ta vastu kutse [[München|Münchenisse]], [[Baieri hertsog]]i [[Albrecht V (Baieri)|Albrecht V]] õukonda, kus ta teenis algul tenorilauljana ja sai 1564. aastal õukonna [[Kapellmeister|kapellmeistriks]], kelleks ta jäi surmani. Münchenis oli Lassusel mitmeid õpilasi nii Saksamaalt kui ka Itaaliast, neist kuulsaim on [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsia Püha Markuse basiilika]] organist [[Giovanni Gabrieli]]. Lassus tõsteti 1570. aastal aadliseisusesse ning 1574 tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli.{{lisa viide}}

Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke{{lisa viide}}: