Mäll oli eelkõigesilmapaistev tuntudTartu kui silmapaistevÜlikooli õigusteaduskonna dotsent Tartu Ülikoolis. Eesti õigusele on ta kaasa aidanud tööõiguse rakenduspraktika kujundamisega, tööseadustiku süstematiseerimise ja kodifitseerimisega ning tööõiguse teadmiste levitamisega. Lisaks haridustööle tegi J. Mäll ka organisatsioonilist tööd haldus-, maa- ja kolhoosiõiguse kateedri juhatajana, õigusteaduskonna prodekaanina ning riigi- ja haldusõiguse kateedri juhatajana. Aastatel 1947–1950 oli ta ülikooli kõrvalt ENSV TA Majanduse ja Õiguse Instituudi nõukogude riigihalduse ja rahandussektori juhataja.<ref name="EJ">Heino Siigur. „Dots. Johannes Mälli meenutades“ - Eesti Jurist. 1991 nr. 5, lk. 366</ref>
==Elukäik==
===Lapsepõlv ja noorukiiga===
Johannes Mäll sündis 1911. aastal Peterburi kubermangus talupidajate perekonnas.<ref name="EJ"/> 1919. aastal tuli Mälli pere Eestisse ning hakkas elama Viljandimaal.<ref name="IM">“Johannes Mäll : in memoriam” - Nõukogude Õigus, 1981 nr. 3, lk. 213</ref> Koolis käis Johannes Mäll [[Põltsamaa]]l, [[1931]]. aastal lõpetas ta [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]]i. Seejärel läbis ta sõjaväeteenistuse reamehena Eesti kaitseväes ning muu hulgas omandas ta ka sõjaväe meditsiinivelskri eriala.<ref name="EJ"/>
===Tudengipõlv===
[[1933]].aastal– alustas1937 õppis Johannes Mäll õpinguid [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], õpingudülikooli kestsid kuni 1937. aastani ning kulmineerusid ülikoolilõpetas lõpetamisegata ''cum laude-ga''. Paralleelselt õpingutega töötas Mäll aastatel 1935–1937 ajutise abitööjõuna Tartu Rahandusosakonnas, et omandada praktilisi kogemusi ja kooliraha. Juba õpingute ajal näitas Mäll üles huvi finantsõiguse probleemide nii teadusliku kui ka praktilise lahendamise osas ja tema patrooniks teaduskonnas oli [[Juhan Vaabel]].<ref name="juridica">Heino Siigur, “Dots Johannes Mäll” Juridica VIII/1996.</ref> Tema diplomitöö kandis pealkirja „Õiguskaitse korraldus maksundusõiguses“. Professor Juhan Vaabel hindas, et Mäll tunneb hästi kirjandust ja normistikku, on pädev lahendama selle rakendamisel tekkivaid probleeme, mis on hästi piiritletud ja üldiselt õigesti lahendatud. Mäll sai tööd õigusteaduskonnas assistendina ning tema töösuunaks olid finantsõiguse probleemid.<ref name="EJ"/> 1939. aastal kaitses ta magistritöö „Kehtiv riigi eelarvetlusõigus“, selle töö kohta andsid positiivse hinnangu professorid Juhan Vaabel ja [[Artur-Tõeleid Kliimann]]. Nad leidsid, et tööl oli hea arendatus, peatükkide loogiline side, töö jaoks oli läbi töötatud suur hulk metodoloogilist ja erialakirjandust ning märkisid, et Mäll tundis hästi normistikku.<ref name="EJ"/>
Mäll suunati 1940. aasta veebruaris teadusliku stipendiaadina finantsteaduse alal Budapesti, ent seoses Eesti okupeerimisega pidi ta sama aasta detsembris naasma Eestisse. Mäll ei jõudnud sellest tulenevalt oma uurimistööd lõpetada. Pärast Eestisse naasmist töötas ta haldusõiguse kateedri assistendina ja finantsõiguse lektorina, hiljem dotsendi kohusetäitjana.<ref name="EJ"/> Mäll on tegutsenud ka õigusteaduskonna prodekaanina ja ajutiselt täitnud dekaani ülesandeid. Aastatel 1947–1950 töötas ta nõukogude ehituse ja finantssektori juhatajana ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse ja Õiguse Instituudis.<ref name="juridica"/>
