Kare vesi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{Toimeta|aasta=2022|kuu=november}}
[[Fail:Hard_Water_Calcification.jpg|pisi| Kareda vee tõttu [[Kraan|lubjastunud]] [[Vann|vannisegisti]] [[Arizona]]s]]
'''Kare vesi''' (ka '''kalk vesi''') on kõrge [[mineraalained|mineraalainete]] sisaldusega [[vesi]] (
Kare vesi tekib siis, kui vesi imbub läbi [[lubjakivi]], [[Kriit|kriidi]] või [[Kips|kipsi]] [[Vesinikkarbonaadid|ladestiste]].<ref>[http://wellowner.org/water-quality/ground-water-quality-basics/ Hard water] National Groundwater Association (vaadatud 28. juunil 2019)</ref>
Kare [[joogivesi]] on tervisele üldiselt kasulik.<ref>{{Netiviide|url=https://www.knowyourh2o.com/indoor-6/hardness|pealkiri="Drinking Water Hardwater Hardness Calcium Magnesium Scale Stained Laundry". Water-research.net. Retrieved 2013-01-26.|väljaanne=KNOW YOUR H2O Water Research Center}}</ref>
Kareda vee kuumutamisel tekib [[katlakivi]]. Seega võib liigne karedus tekitada suuri probleeme tööstuslikes seadmetes, kus tuleb vee karedust hoolega jälgida, et vältida kulukaid rikkeid [[Boiler|boilerites]], [[Jahutustorn|jahutustornides]] ja muudes vett käitlevates või tarbivates seadmetes. Kodustes tingimustes viitab karedale veele [[Vaht|vahu]] puudumine [[Seep|seebiga pesemisel]] ning [[katlakivi]] moodustumine veekeetjates ja boilerites.<ref name="who">World Health Organization [https://www.who.int/water_sanitation_health/dwq/chemicals/hardness.pdf Hardness in Drinking-Water]{{Kõdulink|url=https://web.archive.org/web/20141006082742/https://www.who.int/water_sanitation_health/dwq/chemicals/hardness.pdf|date=November 2022}}, 2003</ref> Kui vee karedus on probleemiks, siis kasutatakse kareda vee kahjulike mõjude vähendamiseks [[Vee pehmendamine|vee pehmendamist]].
29. rida:
=== Karbonaatne karedus ===
Karbonaatne ehk mööduv karedus johtub [[Mineraal|kaltsiumvesinikkarbonaadi]] ja magneesiumvesinikkarbonaadi sisaldusest vees. Nende [[Soolad|soolade]] lahustumisel vabanevad vette kaltsiumi ja magneesiumi ioonid (Ca<sup>2+</sup>, Mg<sup>2+</sup>) ning [[Karbonaadid|karbonaadi]] ja [[Vesinikkarbonaadid|vesinikkarbonaadi]] [[Ioon|ioonid]] (CO<sub>3</sub><sup>2-</sup> ja HCO<sub>3</sub><sup>-</sup>). Erinevalt [[Sulfaadid|sulfaat-]] ja [[Kloriidid|kloriidühenditest]] põhjustatud [[Kare vesi|püsivast karedusest]] saab seda "ajutist" karedust vähendada kas siis vee keetmise või [[Lubi|kustutatud lubja]] ([[Keemiline ühend|kaltsiumhüdroksiidi]]) [[Kaltsiumhüdroksiid|lisamise]] teel.<ref>{{Cite web|url=http://water.me.vccs.edu/concepts/softeninglime.html|title=Lime Softening|access-date=4 November 2011}}</ref> Keetmine kiirendab vesinikkarbonaadist karbonaadi moodustumist mis sadestab osa kaltsiumi ja magneesiumi ioonidest lahusest välja, mistõttu vee üldkaredus väheneb.
== Efektid ==
44. rida:
[[Ioon|Ioonide]] olemasolu [[Elektrolüüt|elektrolüüdis]], antud juhul siis karedas vees, võib veel ka põhjustada galvaanilist korrosiooni, mille puhul üks metall [[Korrosioon|korrodeerub]]<nowiki/>kokkupuutel teist tüüpi metalliga, eeldades, et mõlemad puutuvad kokku elektrolüüdiga. Kareda vee pehmendamine ioonivahetuse teel ei suurenda ''iseenesest'' selle [[Korrosioon|korrosiivsust]].
=== Vee
Sageli on vaja karedat vett pehmendada. Enamik pesuaineid sisaldab koostisosi, mis neutraliseerivad kareda vee mõju pindaktiivsetele ainetele mistõttu pole vee pehmendamine alati tingimata vajalik. Küll aga soovitatakse pehmendada tarbeveevõrku suunatavat sooja vett, et vältida või edasi lükata katlakivi tekkimist veesoojendites. Levinud meetod vee pehmendamiseks on [[Ioniidid|ioonivahetusvaikude]] kasutamine, mis asendavad kahevalentsed ioonid nagu Ca<sup>2+</sup> ja Mg<sup>2+</sup> kahekordse arvu monovalentsete ioonidega, nagu Na<sup>+</sup> või K<sup>+</sup>.
| |||