Psühhiaatrilise abi seadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Eesti psühhiaatrilise abi seadus'''
==Üldsätted==
'''§ 1. Seaduse reguleerimisala'''▼
▲§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Psühhiaatrilise abi seadus reguleerib isikule psühhiaatrilise abi andmise korda ja tingimusi ning isikule psühhiaatrilise abi andmisel tekkivaid suhteid tervishoiuasutustega; sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustused psühhiaatrilise abi korraldamisel ning isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel.
30. rida ⟶ 11. rida:
(3) Psühhiaatrilist abi osutatakse, lähtudes seaduslikkuse ja humaansuse printsiibist ning järgides inim- ja kodanikuõigusi.
'''§ 2. Mõisted'''▼
▲§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
'''§ 3. Psühhiaatrilise abi vabatahtlikkus'''
(1) Psühhiaatrilist abi antakse vaba tahte avalduse alusel, s.t. isiku soovil või teadval nõusolekul.
49. rida ⟶ 28. rida:
(3) Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema teadva nõusolekuta või seadusliku esindaja nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel.
'''§ 4. Isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel'''
Isikul on psühhiaatrilise abi saamisel õigus:
'''§ 5. Psüühikahäirete diagnostika ja psüühikahäirega isiku ravi'''▼
▲§ 5. Psüühikahäirete diagnostika ja psüühikahäirega isiku ravi
(1) Arst on psüühikahäirete diagnoosimisel ja psühhiaatrilise abi andmisel sõltumatu ning juhindub arstiteadusest, arstieetikast, seadustest ja muudest õigusaktidest.
67. rida ⟶ 45. rida:
(3) Psüühikahäirega isiku raviarst ei ole kohustatud andma kellelegi ütlusi isiku eraelu kohta, mida ta sai teada oma tööülesannete tõttu.
'''§ 6. Psühhiaatrilise abi korraldamise üldpõhimõtted'''
(1) Psühhiaatrilise abiga tagatakse raviprotsessis psüühikahäirega isikule järjepidev ja sotsiaalministri poolt kehtestatud standarditele vastav ravi.
84. rida ⟶ 59. rida:
(5) Psühhiaatrilise abi andmisel välditakse võimaluse korral isiku eemaldamist harjumuspärasest elukeskkonnast.
(6) Psühhiaatrilist haiglaravi rakendatakse juhul, kui isiku tervise seisundist lähtuvalt ei ole haiglaväline abi piisavalt tõhus või kui isik on temal esineva psüühikahäire tõttu muutunud endale või teistele ohtlikuks.
(7) Sotsiaalministeerium korraldab psüühikahäireid ennetavat tegevust.
'''§ 9. Psühhiaatrilise abi seos sotsiaalhoolekandega'''▼
▲§ 9. Psühhiaatrilise abi seos sotsiaalhoolekandega
Kohalik omavalitsus tagab psüühikahäirega isikule sotsiaalteenuste kättesaadavuse kooskõlas sotsiaalhoolekande seadusega (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617) sätestatud korras.
==Vältimatu psühhiaatriline abi==
'''§ 10. Vältimatu psühhiaatrilise abi andmise üldpõhimõtted'''
(1) Kõigile Eesti territooriumil viibivatele isikutele tagatakse vältimatu psühhiaatriline abi.
109. rida ⟶ 79. rida:
(3) Vältimatu psühhiaatriline abi tagatakse psüühikahäirete korral, kus abita jätmine ohustab otseselt isiku elu.
(4) Vältimatut psühhiaatrilist abi antakse isiku tervise seisundist lähtuvalt kiirabi, haiglavälise või haiglaabi korras.
'''§ 11. Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi'''
(1) Isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:
(2) Tahtest olenematut ravi võib kohaldada üksnes kohtu määruse alusel. Tahtest olenematut ravi võib kohaldada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.
130. rida ⟶ 101. rida:
(7) Tahtest olenematu ravi puhul kohaldatakse vähim piiravaid meetodeid, mis tagavad ravile toodud isiku ja teiste isikute turvalisuse. Meditsiiniline personal austab patsiendi õigusi ja seaduslikke huve.
'''§ 12. Tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist abi vajava isiku haiglasse paigutamise kord'''
(1) Kui on alust arvata, et esinevad käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaolud, toimetatakse isik haigla psühhiaatriaosakonda kiirabi, politsei, lähedaste või muude isikute poolt, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik.
144. rida ⟶ 114. rida:
(5) Tahtest olenematu ravi kohaldamisel kohtu määruseta on isiku lähedasel inimesel ja seaduslikul esindajal või nende poolt valitud arstil, advokaadil või muul esindajal õigus kohtuda tahtest olenematule ravile paigutatud isikuga. Kohtumise kestuse otsustab raviarst, lähtudes ravile paigutatud isiku tervise seisundist.
'''§ 13. Tahtest olenematu ravi kontrollimine'''
(1) Esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule. Haigla pea- või ülemarsti äraolekul esitab taotluse haigla valvearst.
168. rida ⟶ 137. rida:
(9) Järelevalvet tahtest olenematu ravi üle teostab Tervishoiuamet.
'''§ 14. Ohjeldusmeetmete rakendamine'''
(1) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse psüühikahäirega isiku suhtes käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud asjaoludel, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks ei ole osutunud küllaldaseks.
178. rida ⟶ 146. rida:
(3) Ohjeldusmeetmeid rakendatakse arsti otsusel, mis vormistatakse koos põhjendusega ravidokumentides, ja nende rakendamine lõpetatakse koheselt ohu möödumisel.
==Psühhiaatriaekspertiis ja kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isiku psühhiaatriline ravi==
'''§ 15. Kohtupsühhiaatriaekspertiis'''
(
▲(2) Kohtuniku loal või kohtumääruse alusel võib vabaduses viibiva kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse paigutada haigla psühhiaatriaosakonda kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks. Ekspertiisi taotlenud ametiisik teavitab isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamisest tema seaduslikku esindajat või lähedast inimest 24 tunni jooksul pärast kohtuniku loa kättesaamist.
'''§ 16. Kehtetu'''
'''§ 17. Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel'''▼
Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorralduse kohtu poolt karistusseadustiku § 86 lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel psühhiaatriahaiglas kehtestab sotsiaalminister. ▼
▲§ 17. Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorraldus kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel
==Finantseerimine==
▲Psühhiaatrilise ravi nõuded ja psühhiaatriahaigla töökorralduse kohtu poolt karistusseadustiku § 86 lõike 1 alusel määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel psühhiaatriahaiglas kehtestab sotsiaalminister.
'''§ 18. Psühhiaatrilise abi finantseerimine'''
▲§ 18. Psühhiaatrilise abi finantseerimine
Psühhiaatrilist abi finantseeritakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284), ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 377), sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas seaduses kehtestatud korras.
'''§ 19. Riigieelarvest finantseeritav psühhiaatriline abi, ravi ja ekspertiis'''
Ravikindlustusega hõlmamata isikule antava vältimatu psühhiaatrilise abi, psüühikahäire tõttu vaeguriks tunnistatud isiku hooldamise ja taastusabi kulud, kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse psühhiaatriaekspertiisi tegemise ning kohtu poolt psühhiaatriahaiglasse paigutatud isiku psühhiaatrilise ravi kulud kaetakse riigieelarvest.
==Välislink==
|