Redaktsioon: 18. mai 2007, kell 18:18 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 094 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. mai 2007, kell 01:12 redigeeri eemalda Hele 7~etwiki (arutelu \| kaastöö) 43 muudatust Erinevad käsitlused Uuem muudatus →
3. rida: '''Ekstaas''' ([[vanakreeka keel\|vanakreeka]] sõnast ''ἔκστασις'' (''ekstasis''; ligikaudne algtähendus '[enesest] väljaspool viibimine') on lühiajaline [[teadvus]]e [[teadvuse muutunud seisund\|muutunud seisund]], milles tavaline väliskeskkonna tajumine on vähenenud ja asendunud intensiivsete subjektiivsete [[elamus]]tega. Ekstaasi võivad tekitada tugevaid, enamasti positiivseid emotsioone põhjustavad olukorrad, nt. [[loodus]]e või [[kunst]]i [[ilu]] kogemine, usulised [[rituaal]]id, [[looming]], või [[armastus]],. ~~ekstaas~~Ekstaas võib tekkida ka ilma teadaoleva põhjuseta. Ekstaasi tõlgendatakse sõltuvalt kultuurist ja situatsioonist kui [[vaimustus]]e kõrgeimat astet, ühendust vaimude või jumalatega, hinge väljumist kehast või psüühikahäiret. 10. rida: ==Ekstaas religioonis== Paljud rahvausundid peavad ekstaasi ~~toimivaks~~ ennustamise, ravimise või vaimolevustega suhtlemise toimivaks viisiks. Šamanismis usutakse, et rituaalsete meetoditega sihipäraselt saavutatud ekstaasis omandab [[šamaan]] üleloomulikud võimed (vaimudega suhtlemine, selgeltnägemine, ennustamine, maagiline ravimine). Vana-Kreekas olid ekstaatilised ennustusrituaalid pühendatud jumal [[Apollon]]ile ([[Delfi oraakel]]) ja orgialikud ekstaatilised pidustused veinijumal [[Dionysos]]ele. Kristlus tunneb prohvetite ja pühakute ekstaasi, ekstaatilistel seisunditel on oma koht katoliiklikus müstikas,. kaKa uued karismaatilised liikumised kristluses praktiseerivad ekstaatilisi seisundeid, seletades neid [[Püha Vaim]]u ~~toimena~~toimega. Islami müstika ([[sufism]]i) rituaalides kasutavad usklikud muusikat ja keerlevat tantsu, et jõuda seisundisse, mida tõlgendatakse kui hingelist ühendust [[Allah]]iga. [[Hinduism]]is ja [[budism]]is on välja töötatud keerukad kehalise ja vaimse enesearendamise süsteemid, mille üheks edasijõudnutele mõeldud osaks on mitmesugused ekstaatilised seisundid ([[samadhi]], [[dhjaana]], [[nirvaana]]). [[Zen-budism]]is taotletakse äkilist valgustatust ([[satori]]), mis peaks püsivalt teisendama inimese suhet maailmaga. ==Mittereligioosne ekstaas== Tänapäeva sekulaarses "lääne" tsivilisatsioonis aktsepteeritakse ekstaasilähedasi seisundeid situatsioonides, mis seostuvad seksi, muusika, kunsti või spordiga,; samuti arusaadava põhjusega tugevate positiivsete emotsioonide korral. ==Erinevad käsitlused ekstaasist== Terminiga "ekstaas" tähistatakse suurt hulka tavaseisundist ja üksteisest tugevalt erinevaid seisundeid, üldtunnustatud diagnostilisi kriteeriume pole määratletud. Ekstaasi ja sellega seotud nähtusi kirjeldavad psühholoogia, antropoloogia ja teoloogia - igaüks omade meetoditega. Sellealaseid uurimistulemusi on raske praktiliselt kontrollida ja mõnikord erinevate uurijate väited ei ühildu nende erinevate eelduste tõttu. ==Kirjandus== Eduard Tennmann, "Ekstaas ja müstika", Tallinn : Kuldsulg, 1995. Esmaväljaanne: Tartu : Noor-Eesti, 1936 Jaan Undusk (1987) Melanhoolne Luts - Kirjad Maarjale. Keel ja Kirjandus 10, lk 599-614. ~~Kaasik,~~ Helle Kaasik (1998) Mis on ekstaas? Loodusteadusliku lähenemise katse. Akadeemia 8, lk 1721–1731. William James, "Varieties of Religious Experience", 1902. [http://www.psychwww.com/psyrelig/james/toc.htm] **Tõlge soome keelde: Uskonnollinen kokemus, tõlk. Elvi Saari, ilm. Hämeenlinna : Karisto, 1981.

Ekstaas: erinevus redaktsioonide vahel