Pinnakate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Pinnakate''' ehk '''kvaternaarisetted''' on [[Pudedus|pudedaist]] [[setend]]
[[Eesti]] pinnakate koosneb põhiliselt [[moreen]]ist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks [[alvar]]itel ehk loopealsetel. Seal lasub [[muld]] otse [[Pealiskord|pealiskorrakivimitel]], enamasti [[paekivi]]l. Selliseid muldi nimetatakse [[paepealne muld]].
Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus [[mandrijää]] tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk [[
▲Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus [[mandrijää]] tegevusel viimase paari miljoni aasta ehk [[kvaternaar]]i jooksul.
Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Lääne-Eesti]]s enamasti 5...10 meetrit. Suurim on pinnakatte paksus [[Mattunud org|mattunud]] [[ürgorg]]udes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele. Näiteks suures osas mattunud [[Rõuge ürgorg|Rõuge ürgoru]] põhi on praegusest meretasemest 80 meetrit allpool.
11. rida ⟶ 9. rida:
Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka [[savi]], [[liiv]] ja teised [[Purdsete|purdsetted]]. Ka [[turvas]], mida [[soo]]des pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka [[Rändkivi|rändkive]] ja [[Rändrahn|-rahne]].
Pinnakattes esineb ka [[viirsavi]], mis esinevad mõnede kunagiste [[järv]]ede põhjasetetes. See on sete, milles vahelduvad heledamad liivased ja tumedamad savikad kihid. Liiv settis suvel kui [[Alluviaalne sete|alluviaalsete-]] ehk [[Jõgi|jõe]] poolt kohale toodud setetena. Savi aga settis talvel, mil järved olid jäätunud ja põhja langesid peenemad osakesed, mis jämedateralistest setteist kauem [[Vesi|vees]] hõljuvad.
Pinnakatte ülemine osa on ümber kujundatud taimkatte poolt. Pinnakattest on kujunenud mullad ehk pinnakate on [[mulla lähtekivim]]iks.
| |||