Ekstaas: erinevus redaktsioonide vahel

 

Paljud rahvausundid peavad ekstaasi toimivaks ennustamise, ravimise või vaimolevustega suhtlemise viisiks. Šamanismis usutakse, et rituaalsete meetoditega sihipäraselt saavutatud ekstaasis omandab [[šamaan]] üleloomulikud võimed (vaimudega suhtlemine, selgeltnägemine, ennustamine, maagiline ravimine). Vanas Kreekas olid ekstaatilised ennustusrituaalid pühendatud jumal [[Apollo]]le (Delfi oraakel) ja orgialikud ekstaatilised pidustused veinijumal [[Dionysos]]ele. Kristlus tunneb prohvetite ja pühakute ekstaasi, ekstaatilistel seisunditel on oma koht katoliiklikus müstikas, ka uued karismaatilised liikumised kristluses praktiseerivad ekstaatilisi seisundeid, seletades neid Püha Vaimu toimena. Islami müstika (sufismi) rituaalides kasutavad usklikud muusikat ja keerlevat tantsu, et jõuda seisundisse, mida tõlgendatakse kui hingelist ühendust Allahiga. [[Hinduism]]is ja [[budism]]is on välja töötatud keerukad kehalise ja vaimse enesearendamise süsteemid, mille üheks edasijõudnutele mõeldud osaks on mitmesugused ekstaatilised seisundid (samadhi, dhyana, nirvaana). [[Zen-budism]]is taotletakse äkilist valgustatust (satori), mis peaks püsivalt teisendama inimese suhet maailmaga. Tänapäeva sekulaarses "lääne" [[tsivilisatsioon]]is aktsepteeritakse ekstaasilähedasi seisundeid situatsioonides, mis seostuvad seksi, muusika, kunsti või spordiga, samuti arusaadava põhjusega tugevate positiivsete emotsioonide korral.

 

[[cs:extáze]]