Koerlibliklased: erinevus redaktsioonide vahel

[[Röövik]]ud enamasti kaetud teravate [[oga]]dega ning tumedalt värvunud. [[nukk|Nukud]] on rippnukud, kinnitunud [[tagakeha]] tipuga. Eri liigid [[talvitumine|talvituvad]] eri [[areng|arengujärkudes]].

 

 

Koerlibliklaste hulka kuuluvad ka [[kiirgliblikad]] (Apatura), kelle isaste tiibade ülakülg on tume, tugevasti violetselt helkiv.

 

Anatoomiliselt muudest sugukondadest selgesti eristuvad - ees[[jalad]] on taandarenenud, väikesed, ilma [[küünis]]teta, tihedate [[karv]]adega kaetud. Ees[[tiib]]adel pole ükski soon paisunud. Iseloomulik on ka tiibade üla- ja alakülje erinev [[värvus]]. Sageli esineb optilistest tiiva[[soomus]]test tingitud läiget<br>

[[Maa]]ilmas on teada üle 5230 [[liik|liigi]] ja 554 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] ([[Eesti]]s 37 liiki). Seoses uute meetodite kasutuselevõtuga on sugukonnasisene [[taksonoomia|süstemaatika]] viimasel ajal tublisti muutunud, uusim versioon sellest on tugineb D.Harvey jt. töödele [[röövik]]ute ehitusest ja [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogilistele]] andmetele. Nende põhjal võib koerlibliklaste alla alamsugukondadena ühendada ka endise [[silmiklased|silmiklaste]] ja [[helikoniidid|helikoniidide ]] sugukonna.

 

 

#[[leinaliblikas]] ''Nymphalis antiopa''

#[[haavalumik]] ''Limenitis populi''

#[[ohakaliblikas]] ''Vanessa cardui''

#[[suur-kiirgliblikas]] ''Apatura iris''