Eesti Üliõpilaste Seltsi maja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.2 |
||
13. rida:
[[1914]]–[[1919]] oli maja rekvireeritud sõjaväehaigla tarbeks.
[[1912]]. aastaks oli maja seltsile kitsaks jäänud ning otsustati hoonet laiendada. [[Karl Menning]]u arvates tulnuks maja kui diletantlik üldse maha müüa ja ehitada mõnesse vaiksemasse kohta päris uus hoone. Esitati mitu projekti, kuid lõpuks viidi ellu organisatsiooni vilistlase [[Artur Kirsipuu]] [[1928]]. aastal valminud projekt.<ref>
[[1935]]. aastal muudeti ruumid luksuslikumaks: ehitati kamina-, söögi- ja vahetuppa tammest parkettpõrandad ning seinapaneelid tamme- ja mahagonvineeriga.<ref>Eesti Muinsuskaitsearhiiv. ERA.T-76.1.10552. Lk 6-19.</ref>
31. rida:
[[1906]]. aastal esitleti Eesti Üliõpilaste Seltsi majas [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i eestvõttel koostatud kunstinäitust. Kui varem oli kunstitöid eksponeeritud põllumajandusnäituse raames, siis seekord võeti see ette suuremalt ja leiti eraldi ruumid. See sai hiljem tuntuks esimese [[eesti kunst]]i näitusena.<ref>j. Hain: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/sada-aastat-esimesest-eesti-kunstin-itusest/ "Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest"] Sirp, 11. august 2006</ref>
EÜS-i majas sõlmiti [[1920]]. aastal [[Soome]] Vabariigi ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|rahuleping]], millega viimane esmakordselt tunnustas iseseisvat Soome riiki. Maja Soome toas on sellele pühendatud väljapanek.<ref>[
Seltsi aias on võimalik vaadelda Kastani 27 maja [[tulemüür]]ile tehtud seinamaalingut. EÜS-i ideekavandite konkursi võitis tänavakunstnik Hapnik. Seinamaaling, mis sisaldab mitut Tartule omast sümbolit, avati pidulikult [[29. august]]il [[2015]].<ref>Hanson, Raimu. [http://tartu.postimees.ee/3281059/tanavakunst-seob-minevikku-tanasega Tänavakunst seob minevikku tänasega] Tartu Postimees</ref>
| |||