Redaktsioon: 18. august 2022, kell 09:59 redigeeri Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust P →‎Kaksteist lüli ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2022, kell 12:29 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 307 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Kannatused tekivad teadmatusest, mis viib [[Skandha\|isiksuse moodustumiseni]] ning [[sansaara]]sse ja surma. Kannatused lakkavad teadmise puhul, mis viib vabanemisele, tühjusse, surematusse ehk [[nirvaana]]sse. Sõltuvusliku tekkimise õpetust esitab ''Assutavā Sutta'' ([[Saṃyutta-nikāya\|SN]] 12:61)<ref>Uninstructed Assutavā Sutta (SN 12:61)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN12_61.html]</ref> jmt.▼ [[File:Yama, the Lord of Death, holding the Wheel of Life Wellcome V0017705.jpg\|thumb\|Olemisratta mandala]] ==~~Kaksteist~~ ~~lüli~~Allikad == Sõltuvusliku tekkimise õpetust esitatakse mitmetes [[Tipiṭaka\|Tipitaka]] tekstides: * [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/dn/dn.15.0.than.html DN 15: ''Maha-nidana Sutta'']▼ * [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/sn/sn12/sn12.002.than.html SN 12.1: ''Paticca-samuppada-vibhanga Sutta'']▼ * [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/sn/sn12/sn12.023.than.html SN 12.23: ''Upanisa Sutta''], translation by Bhikkhu Thanissaro.▼ ▲~~Sõltuvusliku tekkimise õpetust esitab~~* ''Assutavā Sutta'', ([[Saṃyutta-nikāya\|SN]] 12:61).<ref>Uninstructed Assutavā Sutta (SN 12:61)[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN12_61.html]</ref> ~~jmt.~~ * ''Kaccānagotta Sutta'', [[Saṃyutta-nikāya\|SN]] 12:15.<ref>[https://www.dhammatalks.org/suttas/SN/SN12_15.html To Kaccāna Gotta, Kaccānagotta Sutta (SN 12:15)]</ref> == Kaksteist lüli == Sõltuvuslik tekkimine jaguneb 12 lüliks (sanskriti keeles ''nidāna''): # [[Avidya\|Teadmatus]] (''avidyā''), piltlikult: kepiga teed kobav pime naine. Teadmatus ehk rumalus on kõige järgneva algpõhjus. Kolm põhilist [[Meeleplekk\|meelemürki]] on rumalus, viha ja iha, mida sümboliseerivad siga, madu ja kukk [[olemisratas\|olemisratta mandala]] keskel. Teadmatus ei ole teadmiste puudumine, vaid pigem teadlikkuse nappus, mida sümboliseerib pimedus ehk puudulik nägemisvõime. Teadmatuse vastand on valgustumine ehk [[virgumine]] või selginemine. Teadmatuse tõttu hakatakse moodustama mõisteid ja nendega mängima. # [[Sankhara\|Moodustajad]] (''saṃskārā'', ''sankhārā''<ref>The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [https://dsalsrv04.uchicago.edu/cgi-bin/app/pali_query.py?qs=Sankh%C4%81ra&searchhws=yes]{{Kõdulink\|aeg=juuni 2022 \|bot=InternetArchiveBot \|paranduskatse=jah }}</ref>), piltlikult: anumaid vormiv pottsepp. ''Sankhāra'' tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Need on meele kujundid ehk kujutlused või mõisted, motivatsioonid ehk meele olud ehk (päris täpses tõlkes) “kokkutehtused”.<ref>[[Linnart Mäll]]. Sõna- ja nimeseletusi Dhammapada tõlke järelsõnas.</ref> # [[Teadvus]] (''vijñāna''), piltlikult: mängiv ahv. Mõistetega mängimine toob nad teadvusse ja laseb neil hakata elama oma elu. Ajendeid, kujutlusi ja mõisteid hakatakse pidama tegelikeks, tõelisteks ja olulisteks. Nad panevad mõtlema, analüüsima, võrdlema, tähendusi otsima, et sellest kõigest aru saada. # [[Namarupa\|Nimi ja kuju]] (''nāmarūpa'') ehk meel ja ihu, piltlikult: merd ületav paat. Tekivad eristamised; eralduvad sisemine ja välimine, abstraktne ja konkreetne, tekib nimetamine ja võrdlemine, jagunemine, määratlemine ja määramine, piiritlemine ja vastandamine. Tekib ettekujutus iseendast kui [[Skandha\|isiksusest]]. 20. rida ⟶ 28. rida: # [[vedana\|Tunne]] (''vedanā''), piltlikult: silma tabanud nool. Tunded võivad olla meeldivad, ebameeldivad või neutraalsed, kuid neid tajutakse alati tõelistena ning nad tekitavad tahtmisi. # [[Tanha\|Janu]] (''tṛṣṇā''), piltlikult: janu kustutamine. Tahtmine, ihalemine, kiindumine ehk janunemine millegi järele on rumaluse ja vihkamise kõrval üks olulisemaid [[Viis takistust\|takistusi]] ja [[Meeleplekk\|meelemürke]], mis viib paratamatult kuhugi kippumiseni, millessegi klammerdumiseni. # [[Kippumine]] ehk tõmblemine (''upādāna''), piltlikult: vilja järele haaramine. Paalikeelne sõna ''upādāna'' tähendab sõna-sõnalt 'kütust'<ref>Vrd ka "[[Tulejutlus]]" – Adittapariyaya Sutta ([[Saṃyutta-nikāya\|SN]] 35.28); Āditta Sutta (SN 22.61) jm.</ref>, 'käivitajat', 'süütajat', 'energiat', 'protsessi käigus hoidjat'.<ref>Thomas William Rhys Davids; William Stede (1921). Pali-English Dictionary. Motilal Banarsidass. p. 149. ISBN 9788120811447.</ref><ref>Monier Monier-Williams (1872). A Sanskrit-English Dictionary. Oxford University Press. p. 171.</ref><ref>Paul Williams; Anthony Tribe; Alexander Wynne (2002). Buddhist Thought. Routledge. pp. 45, 67. ISBN 9781134623242.</ref> Kiputakse ja tõmbutakse ihade ja naudingute, vaadete, kommete ja rituaalide ning iseenda tunnustamise poole.~~<ref>Ida mõtteloo leksikon: kippumine. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Kippumine]</ref>~~ Kippumine ehk tõmblemine on juba [[Karma\|tegu]], see on tegelik liigutus millegi poole, millegi suunas; see on väljaütlemine, teatavaks tegemine.<ref>Richard Gombrich. How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings. 2 edition. Routledge/Curzon Press, 2005. ISBN 0415371236 (hc), ISBN 9780415371230.</ref> See on kõigest eelnevast tulenev ja ilmsiks saav sündmus, käivitaja või süütaja, mida ei saa enam kustutada ega summutada. # [[Olemasolu (budism)\|Olemasolu]] ehk saamine (''bhava''), piltlikult: rase naine. # Sünd (''jāti''), piltlikult: sünnitamine. # Vananemine ja surm (''jarāmaraṇa''), piltlikult: kaeblev rauk. == Käsitlusi == Klassikalise käsitluse kohaselt ([[Buddhaghosa]], 5. sajand, jt) esitavad sõltuvusliku tekkimise lülid kolme ümbersündi: esimesed kaks lüli eelmist elu, järgnevad kaheksa käesolevat ning kaks viimast lüli juba järgmist elu. 35. rida ⟶ 43. rida: Kannatuste tekkimine ja lakkamine on sõltuvusliku tekkimise kontekstis nagu sama mündi kaks külge, mis pidevalt langedes avalduvad [[kippumine\|kippumisena]] olemisse või olematusse. [[Kesktee õpetus]]e kohaselt tuleks neid äärmusi vältida.<ref>Kaccānagotta Sutta ([[Saṃyutta-nikāya\|SN]] 12:15); vt ka [[Nagarjuna]] Mulamadhyamakakarika.</ref> Sõltuvuslikku tekkimist on tänapäeva teaduses vahel vaadeldud kui tegelikkuse ontoloogilist kirjeldust. Budismi seisukohalt on see pigem siiski [[soterioloogia\|vabanemisõpetuse]] osa, mis aitab teadvustada ja lahendada [[sansaara]] ja [[Dukkha\|kannatuse]] olemust ning seeläbi neist vabaneda.~~<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]: sõltuvuslik tekkimine. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/S%C3%B5ltuvuslik_tekkimine]</ref>~~ Sõltuvuslikku tekkimist esitab kujundlikult [[Olemisratas\|olemiseratta mandala]]. == Vaata ka == * [[Köidikud]] 50. rida ⟶ 58. rida: {{viited}} == Kirjandus == * [[Andres Herkel]]. ''Pratītyasamutpāda'' ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570. * Andres Herkel. Müüt ja mõtlemine. (Kolmas osa. Sõltuvuslik tekkimine.) Ilmamaa, 2002, lk 105-154. ISBN 9985770560 * Rupert Gethin. Budismi alused. (Kuues peatükk. Ise puudumine: Isiksuse jätkuvus ja sõltuvuslik tekkimine.) Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021, lk 179-214. ISBN 9789949035472 * Riisitaimesuutra. Tõlkinud Andres Herkel. Akadeemia nr ?, 1994, lk. 757-771. * [http://www.dhammatalks.net/Books6/Bhikkhu_Buddhadasa_Paticcasamuppada.htm Bhikkhu Buddhadasa. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination"]. The Dhamma Study & Practice Group, 2002 {{Ida mõtteloo leksikon}} ~~==Välislingid==~~ ▲* [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/dn/dn.15.0.than.html DN 15: ''Maha-nidana Sutta''] ▲* [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/sn/sn12/sn12.002.than.html SN 12.1: ''Paticca-samuppada-vibhanga Sutta''] ▲* [http://www.accesstoinsight.org/tipitaka/sn/sn12/sn12.023.than.html SN 12.23: ''Upanisa Sutta''], translation by Bhikkhu Thanissaro {{Tipitaka}}

Sõltuvuslik tekkimine: erinevus redaktsioonide vahel