Redaktsioon: 25. oktoober 2006, kell 14:46 redigeeri 213.184.48.20 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2007, kell 18:53 redigeeri eemalda 88.196.97.172 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{liita\|Eesti rahvalaul}} '''Regivärss~~''' ehk '''regilaul~~''' on [[läänemeresoomlased\|läänemeresoomlaste]] ~~vanem~~vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala]]-mõõduliseks lauluks. Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani. Regivärsis kasutati [[alliteratsioon]]i ja [[parallelism]]i ning kvantiteedile toetuvat [[meetrum]]it. Regivärsi [[värss]] on üldjuhul 8-silbiline ja selle moodustab neli [[trohheus\|trohheilist]] [[värsijalg]]a. Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus\|trohheilisest]] [[värsijalg\|värsijalast]], niisiis 8 [[silp\|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e... ==Vaata ka==▼ <br> [[Eesti rahvalaul]]▼ Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu\|sise]]- ja [[lõpukadu\|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni. Sõna regi-(värss) pärineb arvatavasti [[keskalamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. == Välislingid == ▲== Vaata ka == ▲ [[Eesti rahvalaul]] * [[regiviis]] [[Kategooria:Etnograafia]]

Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel