Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 943 baiti ,  15 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
{{liita|Eesti rahvalaul}}
'''Regivärss''' ehk '''regilaul''' on [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] vanemvanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala]]-mõõduliseks lauluks.
 
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani.
Regivärsis kasutati [[alliteratsioon]]i ja [[parallelism]]i ning kvantiteedile toetuvat [[meetrum]]it. Regivärsi [[värss]] on üldjuhul 8-silbiline ja selle moodustab neli [[trohheus|trohheilist]] [[värsijalg]]a.
 
Regivärss koosneb üldjuhul neljast [[trohheus|trohheilisest]] [[värsijalg|värsijalast]], niisiis 8 [[silp|silbist]]. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...
==Vaata ka==
<br>
*[[Eesti rahvalaul]]
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.
 
Sõna regi-(värss) pärineb arvatavasti [[keskalamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'.
 
== Välislingid ==
 
== Vaata ka ==
* [[Eesti rahvalaul]]
* [[regiviis]]
 
[[Kategooria:Etnograafia]]
Anonüümne kasutaja