Avalik omand: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8
 
6. rida:
Kuna vähesed [[jurisdiktsioon]]id, kui üldse mõni, reglementeerivad, kuidas kaotada intellektuaalse omandi õiguse kaitse, mis tekib iseenesest, siis sellise kaitsega teoste avalikku omandisse andmine ei pruugi olla üheselt võimalik. Mõnes riigis pole [[autoriõigus]]est loobumine võimalik, eriti [[isiklikud õigused|isiklikest õigustest]] loobumine. Sellisel juhul on ligidaselt teose avalikku omandisse andmisega võimalik kasutada litsentsi, millega loobutakse pöördumatult nii paljudest õigustest kui võimalik.<ref name="cc0">[http://creativecommons.org/about/cc0 About CC0 — “No Rights Reserved”]. Creative Commons. Vaadatud 12.02.2014.</ref>
 
Mõnikord võidakse avalikku omandisse kuuluvaks pidada ka autoriõiguse kaitseta üldkasutatavaid teoseid, mille päritolumaa jurisdiktsioonis avaliku omandi mõiste puudub,<ref>[http://www.europeana.eu/portal/en/rights/public-domain-charter.html Public Domain Charter]. Europeana Collections, vaadatud 16.08.2016.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160817054638/http://terminis.mkm.ee/index.php?vaata=4337 public domain]. Terminid, mkm.ee, vaadatud 16.08.2016.</ref> või ka teoseid või muid töid, mis omavad päritolumaal õiguskaitset, aga mis on piiranguteta üldkasutatavad.<ref>[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Grandi-taotlemise-juhend-2012.pdf Grandi taotlemise juhend 2012]. ETF grandid. Eesti Teadusagentuur, vaadatud 16.08.2016.</ref><ref name="cc0" />
 
==Vaata ka==