Redaktsioon: 19. juuli 2019, kell 19:20 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 39 286 muudatust P lisan Elurikkuse malli ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. juuni 2022, kell 23:44 redigeeri eemalda InternetArchiveBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 48 256 muudatust Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 Uuem muudatus →
39. rida: Kesk-Euroopas [[jääaeg\|jääaja]] [[Relikt (bioloogia)\|reliktina]] säilinud morneli populatsioonid on jäänud haruldaseks<ref>[http://eur.observado.org/soort/info/294 Biodiversity Europe]</ref>. Morneli maailma populatsiooni hinnatakse küll kahanevaks, kuid liiki peetakse sellegipoolest praegu soodsas seisundis olevaks<ref name="BirdLife">[{{Netiviide \|url=http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=3147/%2F \|pealkiri=BirdLife] \|vaadatud=2022-06-29 \|arhiivimisaeg=2014-03-18 \|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140318181825/http://www.birdlife.org/datazone/speciesfactsheet.php?id=3147%2F \|url-olek=ei tööta }}</ref>. Euroopa mornelid rändavad väikestes salkades ja laial rindel, tehes rändepeatusi kindlaks kujunenud kohtades. Nad lahkuvad pesitsusaladelt augustis ja septembris ning tagasiränne algab hilises veebruaris või märtsis. Nad pesitsevad eraldi paaridena maist augustini. Vanalinnud võivad ööbida seltsingus. Ka talvitusalal tegutsevad mornelid seltsinguliselt<ref name="BirdLife"/>. Mornel pesitseb kiltmaadel ja mägedes hõreda taimkattega lauskjal lagemaastikul. Ka sambla, madala rohu või samblike ja kaljupaljanditega arktilises ranniku ja sisemaa [[tundra]]s. Rändel peatuvad mornelid lühikese taimestikuga avamaastikul, nagu [[nõmm]]edel ja [[kesa]]põldudel. Mornelid talvitavad kivistes ja põõsastega [[stepp]]ides, poolkõrbetes ja [[kultuurmaastik]]us<ref name="BirdLife"/>.

Roosterind-tüll: erinevus redaktsioonide vahel