Mihrimah Sultan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
=== Mihrimah Sultan (Ottomani türgi keeles: مهر ماه سلطان, hääldus türgi keeles: [mihɾiˈmah suɫˈtan]; u. 1522 – 25. jaanuar 1578) Osmanite impeeriumi [[Suleiman I|Sultan Suleyman I]] ja tema abikaasa [[Hürrem Sultan|Hürrem Sultani]] tütar. Ta oli Osmanite ajaloo võimsaim keiserlik printsess ja naiste sultanaadi üks silmapaistvamaid
== Lapsepõlv ==
Mihrimah sündis Konstantinoopolis (Istanbul) aastal 1522 oma isa Suleiman Suure valitsusajal. Tema ema oli Hurrem Sultan, õigeusu preestri tütar, kes oli tol ajal praeguse sultani konkubiin. 1533 aastal vabastati Mihrimahi ema Hurrem ja temast sai Suleimani seaduslik abikaasa. Tal oli viis venda, Şehzade Mehmed, Şehzade Abdullah, Şehzade Selim (tulevane Selim II), Şehzade Bayezid ja Şehzade Cihangir. Ta oli väga hästi haritud ja distsiplineeritud.
== Abielu ==
1539. aastal otsustas Suleiman, et Mihrimah abiellub Rüstemiga ( hiljem Suleimani suurvesiir) Hurrem aga arvas, et ta peaks abielluma Kairo nägusama kuberneriga.
Abiellumine toimus 26. novembril, kui Mihrimah oli seitsmeteistkümneaastane. Tema pulmatseremoonia ning tema nooremate vendade Bayezidi ja Cihangiri ümberlõikamise tähistamine toimusid samal päeval, ühised pidustused kestsid viisteist päeva.Viis aastat hiljem 1544. aastal valis Suleiman tema abikaasa suurvesiiriks. Ta töötas sellel ametikohal kuni oma surmani 1561. aastal ( välja arvatud kaheaastane vaheaeg, mil ta vallandati, et leevendada rahva pahameelt pärast Şehzade Mustafa hukkamist 1553. aastal.)
Varsti pärast pulmi tekkis tal reumatoidne haigus ja ta veetis suurema osa oma elust selle haigusega võideldes. 1544. aastal sõitis ta koos ema ja abikaasa ning suure sõjaväeeskordiga Bursasse. Mihrimahil ja Rüstemil oli üks tütar: Ayşe Hümaşah Sultan, kes sündis 1542. aastal ja poeg Sultanzade Osman Bey, kes sündis 1547.1554. aastal tabas Mihrimahi eluohtlik raseduse katkemine, millest tal õnnestus taastuda. Pärast Rüstemi surma 1561. aastal otsustas ta enam mitte abielluda, naastes selle asemel kuninglikku paleesse.
== Poliitika ==
Kuigi puuduvad tõendid Hurremi või Mihrimahi otsese osaluse kohta tema poolvenna Şehzade Mustafa allakäigus, näitavad Osmanite allikad ja välismaised aruanded, et laialt arvati, et Hurrem, Rüstem ja Mihrimah töötasid Mustafa kõrvaldamise nimel, et tagada troon Hurremi pojale. Rivaalitsemine lõppes Mustafa kaotusega, kui ta hukati 1553. aastal oma isa käsul sõjakäigu ajal, kuna kartis mässu ees. Neid kolme süüdistati ka suurvesiir Kara Ahmed Paša hukkamises 1555. aastal, kelle kõrvaldamine vabastas tee Rüstemi naasmisele suurvesiiri ametisse.
Mihrimahist sai hiljem ka Suleimani nõunik, tema usaldusisik ja lähim sugulane. Pärast Hurremi surma asus Mihrimah oma ema kohale isa nõuandjana, kutsudes üles isa asuma 1565. aastal Maltat vallutama ning saatis talle uudiseid ja edastas talle kirju, kui ta pealinnast eemal oli. Ta kutsus appi suurvesiir Semiz Ali Pasha ja lubas oma kuludega varustada nelisada laeva. Tõenäoliselt ajendas ta ka Suleimani otsust alustada 1566. aastal kampaaniat Ungari vastu, kus ta suri Szigetváris.
== Heategevus ==
Mihrimah toetas ka mitmeid suuri arhitektuuriprojekte.Tema kuulsamad sihtasutused on kaks Istanbuli piirkonna mošeekompleksi, mis kannavad tema nime ja mõlemad on projekteeritud tema isa peaarhitekti Mimar Sinani poolt. Mihrimah Sultani mošee (türgi keeles Mihrimah Sultan Camii), tuntud ka kui İskele mošee (türgi keeles İskele Camii), mis on Üsküdari üks silmapaistvamaid vaatamisväärsusi ja ehitati aastatel 1543–1548. Teist mošeed nimetatakse ka Mihrimah Sultani mošeeks Edirne väravas, Istanbuli vanalinna lääneseinal. Selle ehitamine toimus aastatel 1562–1565. Silmapaistev Üsküdari kahe minareti mošeekompleks koosnes mošeest, madrasast, vaeste toitmiseks mõeldud supiköögist, kliinikust ja algkoolist.
== Surm ==
Mihrimah suri Istanbulis 25. jaanuaril 1578 elades kauem kui kõik ta vennad. Ta on ainus Suleimani lastest, kes on maetud tema hauakambrisse Süleymaniye mošee kompleksi.
| |||