Mandžukuo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendasin kirjavigu ja parafraseerimist |
Resümee puudub |
||
21. rida:
Tänapäeval pooldab osa mandžusid Mandžuuria vabanemist Hiina võimu alt.
== Jaapani
=== Mandžuuria [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] (1904-1905)
Louise Youngi<ref name=":1">Young, Louise. 1998, esmalt avaldatud 1960. ''Japan’s Total Empire: MAnchuria and the Culture of Wartime Imperialism.'' University of California Press: Berkeley, Los Angeles & California. </ref> sõnul ei peetud [[Vene-Jaapani sõda]] mitte Mandžuuria (kuigi antud sõja käigus omandatud maa-alad võimaldasid hiljem Mandžuuria okupatsiooni), vaid Korea ülemvõimu pärast, oli oluline Jaapani endi saarte kaitsmiseks. [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja (1904-1905)]] olulisus Mandžuuria vallutamises seisnes selles, et Jaapan sai [[Portsmouthi rahuleping|Portsmouthi rahulepinguga]] maa-alad, millest sai 1931. aastal alguse Mandžuuria vallutamine. Portsmouthi rahulepinguga sai Jaapan mitmeid Venemaale kuulunud maa-alasid ja ettevõtteid Kirde-Hiinas. Esiteks kuulus lepingu kohaselt Korea taaskord Jaapani mõjusfääri ja teiseks sai Jaapan endale Liaodongi poolsaare, tuntud ka kui Kwantungi Liisitud Territooriumi ning venelaste poolt ehitatud Hiina Idaraudtee lõunapoolse jupi, '''mille Jaapanlased nimetasid ümber Mantetsuks (Lõuna-Mandžuuria Raudteeks)''' ja ka raudteed ümbritseva tsooni. Ülejäänud Mandžuuria piirkond jäi veel Hiina võimu alla.<ref name=":1" />
===
Pärast Qingi dünastia langetamist 1911. aastal loodi [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]], pärast mida Hiina langes Hiina sõjaväelisse ja poliitilisse kriisi. Seda perioodi, eriti pärast Yuan Shikai surma 1916. aastal kutsutakse Hiinas Sõjapealike Ajastuks. Kasutades ära sisepoliitilisi kriise tegi Kwantungi armee koostööd sõjapealik Zhang Zuoliniga. Kui Zhang oli sunnitud Jaapani nõuete ja natsionalistlike Hiina nõuete vahel manööverdama, hakkas ta investeerima ettevõtetesse, mis konkureerisid Jaapani ettevõtete ja Mantetsuga, otsustas [[Guangdong|Kwantungi armee]] Zhangi ja Jaapani vahelist koostöö staaži Mandžuuria vallutamiseks ära kasutada. Kwantungi armee korraldas 1928. aastal Zhangile pommiplahvatusega atentaadi, lavastades selles süüdi rivaalitseva sõjapealiku, et kasutada seda ettekäändema Mandžuuria vallutamiseks. Plaan oli Zhangi vagun vene pommidega õhku lasta ja sündmuspaigale jätta kolm mõrvatud Hiinlast saladokumentidega. Atentaadi lavastamise järel lootis sõjavägi, et Zhangi mõrv ässitab Hiina ja Jaapani vahel sõda, mis annaks Jaapanile võimaluse Mandžuuria okupeerimiseks, kuid Kwantung ei saanud Jaapani valitsuselt sõjaväelist toetust ning esimene katse Mandžuuriat vallutada kukkus läbi.<ref name=":1" />
===
[[Kwantungi armee]] jõudis Mandžuuria vallutamiseni läbi mitmete militaaroperatsioonide, mida tuntakse nii [[Mandžuuria kriis|Mandžuuria kriisi]] või ka [[Mukdeni intsident|Mukdeni intsidendina]]. Neid operatsioonid leidsid aset 1931-1933. aastatel, millest olulisem toimus 18. septembril 1931. aastal, mis oli korraldatud kolonelide [[Seishiro Itagaki]] ja [[Kanji Ishiwara]] käsul, kus lavastati taaskord pommiplahvatus Mukdeni lähedal oleval raudteel, milles süüdistati Hiina mässajad. Plahvatust kasutati ettekäändena Hiinaga sõjalisse konflikti astumiseks. Jaapani valitsus Tokyos, mida juhtis peaminister [[Wakatsuki Reijiro]], ei toetanud Mandžuuria vallutamist Kwantungi armee poolt, kuid sõjavägi tegutses iseseisvalt. Uus peaminister [[Inukai Tsuyoshi]], kes sai peaministriks 1931. aasta detsembris tunnustas Mandžuuria vallutamist.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Mandžukuo (Mandžu riik) kuulutati välja 1932. aastal 18. veebruaril Jaapani toetusel. Eelnevast Changchuni linnast sai uus Mandžukuo pealinn Xinjing (’Uus Pealinn’).<ref name=":0" /> Kuna Jaapani valitsus ei toetanud Mandžuuria annekteerimist uid siiski olid maismaa maa-alad Jaapanile nii majanduslikult kui ka sõjaliselt olulised, siis rakendati [[Mandžud|Mandžude]] suveräänsust ja iseseisvust toetavat propagandat. Ametlikult olid riigi eesotsas Hiinlastest riigiametnikud ja poliitikud, kuid tegelik võim oli jaapanlastest aseministrite ja riigiametnike käes.<ref name=":1" /> Mandžuuria asutati 1932. aastal vabariigina, kuid 1934. aastal asus riigi etteotsa valitseja [[Puyi|Pu Yi]], kes oli [[Qingi dünastia]] viimane valitseja (Qingi dünastia oli Mandžude poolt 1644. aastal asutatud dünastia). 1934. aastal krooniti [[Puyi|Pu Yi]] Mandžukuo keisriks ja tema nimeks sai Kangde ning Mandžuuriast sai keisririik. Xinjiangi keisripalee ehitamine ning muud tseremooniad ja pidustused olid vaid näitemängud Mandžuuria suveräänsuse rahvale demonstreerimiseks. Jaapan sõlmis Mandžukuo valitsusega vastastikuse kaitse lepingu, mille järgi tagas Kwantungi armee riigi julgeolekut. <ref name=":0" /> Jaapani valitsus töötas propaganda kallal, et nii teisi kui ka endeid veenda, et Mandžukuo puhul tegu on iseseisva riigiga. Keiser Pu Yi ja tema mandžu juured oli sobiv vahend õigustamaks tema asetamist Mandžukuo troonile ning suveräänsus propaganda rakendamiseks. <ref name=":1" />
=== 1945: Mandžukuo
Peaaegu terve Mandžukuo marionettriigi iseseisvuse 1931-1945. aastal jätkusid piirivaidlused Jaapani-Mandžukuo ja Nõukogude Liidu vahel, mis ulatusid tagasi [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] tagusesse aega 20. sajandi algusaastatel. <ref name=":2">Jowett, Philip. 2004. ''Rays of the Rising Sun, Vol. 1: China & Manchukuo''. Helion & Company Limited. </ref> Lisaks piirivaidlustele Nõukogude Liiduga oli Manchukuo 1937. aastaks [[Jaapani okupatsioon Hiinas|Hiina invasiooni]] peamine lähtepunkt. Invasioon lõppes vaid osalise eduga ja Jaapan suutis okupeerida vaid Idaranniku.<ref name=":0" />
1945. aasta veebruaris valmistus Nõukogude Liit Mandžuuriat vallutama. Aprillis
==Vaata ka==
| |||