Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
25. rida:
Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena. Tegelikult alustas teenistust 18-aastaselt ja mitte [[Reamees|reamehena]], vaid [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning käis diplomaatilise kullerina komandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa Kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, mis paiknes samuti [[Peterburi]]s.
===Seitsmeaastases sõjas===
Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi Kuningriigi]] vastu aastatel [[1756]]–[[1763]] järgmistel tagala ametikohtadel:
* [[oberproviantmeister|oberproviantmeistrina]],
40. rida:
Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s.
Aastatel 1786–[[1792]] osales [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaima [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel omas tähtsat rolli Zaporožje kasakavägi (nende
Suvorovi juhtimise all toimus [[Ukraina|Ukrainas]] ja Krimmis [[Tatarlased|tatarlaste]] ning Volga piirkonna [[Nogaid|nogaide]] hävitamine, [[küüditamine]] ja [[genotsiid]].
51. rida:
1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid piiramisrõngasse.
Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha), mille järel
{{vaata|Teise koalitsiooni sõda}}, ''[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]''
Suvorov oli neljas ja eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg).
| |||