Aleksandr Suvorov: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SashaKuus (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
SashaKuus (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
25. rida:
Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena. Tegelikult alustas teenistust 18-aastaselt ja mitte [[Reamees|reamehena]], vaid [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning käis diplomaatilise kullerina komandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa Kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, mis paiknes samuti [[Peterburi]]s.
===Seitsmeaastases sõjas===
Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi Kuningriigi]] vastu aastatel [[1756]]–[[1763]] järgmistel tagala ametikohtadel:
 
* [[oberproviantmeister|oberproviantmeistrina]],
40. rida:
Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s.
 
Aastatel 1786–[[1792]] osales [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsember ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaima [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel omas tähtsat rolli Zaporožje kasakavägi (nende viimastestüks osavõttudestviimane osavõtt Vene Impeeriumi teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukkusid peaaegu kõik kindluslinnas olijad, kokku eriandmetel kuni 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}.
 
Suvorovi juhtimise all toimus [[Ukraina|Ukrainas]] ja Krimmis [[Tatarlased|tatarlaste]] ning Volga piirkonna [[Nogaid|nogaide]] hävitamine, [[küüditamine]] ja [[genotsiid]].
51. rida:
1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid piiramisrõngasse.
 
Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha), mille järel tagandadtagandas keiser Paul Suvorovi ametist.
{{vaata|Teise koalitsiooni sõda}}, ''[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]''
Suvorov oli neljas ja eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg).