Tädi Maali: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 145 baiti ,  3 kuu eest
Kui see oleks lihtsalt kõnekujund, siis kuuluks see sõnaraamatusse
(Kui see oleks lihtsalt kõnekujund, siis kuuluks see sõnaraamatusse)
'''Tädi Maali''' on keskmisest madalama sissetulekuga, uuendustega mitte kaasas käiva ja pigem vanemasse põlvkonda kuuluva [[Eesti]] [[lihtkodanik]]ku tähistav kõnekujund[[personifikatsioon]].
 
KõnekujundiKujuteldava võttistädi esmaltMaali võttis kasutusele president [[Lennart Meri]] 2001. aasta märtsis oma intervjuus [[Postimees|Postimehele]]: {{Cquote|/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>}}
 
[[Soome]]s on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" ([[Pihtipudas|Pihtipudase]] memm).<ref>{{netiviide | URL = https://www.kirjastot.fi/kysy/onko-henkiloitavissa-ja-ajoitettavissa-kuka | Pealkiri = Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo" | Väljaanne = Kysy kirjastonhoitajalta | Aeg = 13.01.2011 | Väljaandja = Kirjastot.fi | Kasutatud = 26.07.2019 }}</ref>
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti2001. mütoloogiaaasta Eestis]]
[[Kategooria:Eesti keelpoliitika]]
[[Kategooria:Eesti ühiskond]]
2671

muudatust