Redaktsioon: 3. juuli 2020, kell 12:59 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 365 muudatust →‎Tädi Maali aastal 1925 ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2022, kell 16:44 redigeeri eemalda Kamma (arutelu \| kaastöö) 2754 muudatust Kui see oleks lihtsalt kõnekujund, siis kuuluks see sõnaraamatusse Uuem muudatus →
1. rida: '''Tädi Maali''' on keskmisest madalama sissetulekuga, uuendustega mitte kaasas käiva ja pigem vanemasse põlvkonda kuuluva [[Eesti]] [[lihtkodanik]]ku ~~tähistav kõnekujund~~[[personifikatsioon]]. ~~Kõnekujundi~~Kujuteldava ~~võttis~~tädi ~~esmalt~~Maali võttis kasutusele president [[Lennart Meri]] 2001. aasta märtsis oma intervjuus [[Postimees\|Postimehele]]: {{Cquote\|/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.<ref>[http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/Intervjuu.asp?ID=1180 Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks], Postimees, 28. märts 2001</ref>}} [[Soome]]s on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" ([[Pihtipudas\|Pihtipudase]] memm).<ref>{{netiviide \| URL = https://www.kirjastot.fi/kysy/onko-henkiloitavissa-ja-ajoitettavissa-kuka \| Pealkiri = Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo" \| Väljaanne = Kysy kirjastonhoitajalta \| Aeg = 13.01.2011 \| Väljaandja = Kirjastot.fi \| Kasutatud = 26.07.2019 }}</ref> 11. rida: {{viited}} [[Kategooria:~~Eesti~~2001. ~~mütoloogia~~aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti ~~keel~~poliitika]] [[Kategooria:Eesti ühiskond]]

Tädi Maali: erinevus redaktsioonide vahel