Trepimägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin pildi |
P pildi asend |
||
5. rida:
Kõrgendikul asub endine '''Trepimäe Kaitseala''' 14,3 ha, mis kujutab endast kuni 17 meetri kõrgust Võrtsjärve [[murrutusastang]]ut, millel kasvab 120 aasta vanune [[luitemännik]], mis on aastast 1957 kaitse all.<ref name="eelis">{{EELIS|ala|1222}} (vaadatud 09.04.2013)</ref><ref>{{kkr|KLO1000019}}</ref> Kaitsealal võib leida [https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003 III kaitsekategooriasse] kuuluvaid järgmisi liike: [[Hiireviu|Buteo buteo]] (hiireviu) ja [[Roomav öövilge|Goodyera repens]] (roomav öövilge). Trepimäe Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, mis kaotas kaitsestaatuse 2019 aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Õigusakt: 2019.11.14 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine"|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=dok&obj_id=119202268|pealkiri=Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2019. a määrusele nr 88 "Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine ning Tamme paljandi ja Trepimäe kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine"|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|aeg=14.11.2019|vaadatud=09.04.2022}}</ref>
'''Trepimäe põndak''' on kaldajärsak mis on murrtuskulbastega [[devoni liivakivi]] paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt rändrahne. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 m. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.<ref>{{Netiviide|autor=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-317541019|pealkiri=Ürglooduse objekt: Trepimägi|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|aeg=14.11.2019|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda [[Barbara von Tisenhusen|Barbara von Tisenhausen]]’i hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Siia sattunudki see tänu [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipojale]], kes rahnu Tarvastust Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.<ref>{{Raamatuviide|autor=Merike Mäemets|pealkiri=Ümber Võrtsjärve|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur|lehekülg=47}}</ref>
[[Fail:Laululava ajapaik.jpg|pisi|Trepimäe laululava 1979]]▼
Trepimäe lõunaküljes järve ääres asub '''Trepimäe puhkeala,''' mis on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand on sobilik suplemiseks, lisaks on olemas pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Kompleks kuulub Elva vallale.<ref>{{Netiviide|autor=Puhka Eestis portaal|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/trepimae-puhkeala|pealkiri=Trepimäe puhkeala|väljaanne=https://www.puhkaeestis.ee/|aeg=09.04.2022|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Trepimäe kaldajärsakul puhkeala kõrval kasvab ka 8 meetri kõrgune [[Vehendi kadakas]].
▲[[Fail:Laululava ajapaik.jpg|pisi|Trepimäe laululava]]
Aastakümneid on Trepimägi olnud populaarne pidude ja kokkutulekute paik. Ka esimesed Võrtsjärve mängud toimusid 1969.a. Trepimäel. Pidude jaoks ehitati 1979.a. laululava, arhitekt Vadim Tšentropov konstrueeritud Vello Hütsi poolt. Trepimäel tegutses ka Võrtsjärve (''Trepimäe'' [[Pioneerilaager]] <ref>{{Netiviide|autor=Kultuurimälestiste register|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=145|pealkiri=Trepimäe pioneerilaager|väljaanne=https://register.muinas.ee/|aeg=09.04.2022|vaadatud=09.04.2022}}</ref>) (1950) ja [[AS Eesti Gaas|ENSV Gasifitseerimise peavalitsuse tootmiskoondise]] puhkebaas (1976), kus tänapäeval asub Trepimäe Suvekodu.
| |||