Trepimägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendasin teksti |
lisasin pildi |
||
7. rida:
'''Trepimäe põndak''' on kaldajärsak mis on murrtuskulbastega [[devoni liivakivi]] paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt rändrahne. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 m. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid.<ref>{{Netiviide|autor=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-317541019|pealkiri=Ürglooduse objekt: Trepimägi|väljaanne=EELIS Eesti Looduse Infosüsteemi|aeg=14.11.2019|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda [[Barbara von Tisenhusen|Barbara von Tisenhausen]]’i hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Siia sattunudki see tänu [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipojale]], kes rahnu Tarvastust Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.<ref>{{Raamatuviide|autor=Merike Mäemets|pealkiri=Ümber Võrtsjärve|aasta=2001|koht=Tartu|kirjastus=Võrtsjärve Sihtasutus, Ain Tavita Agentuur|lehekülg=47}}</ref>
Trepimäe lõunaküljes järve ääres asub '''Trepimäe puhkeala,''' mis on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand on sobilik suplemiseks, lisaks on olemas pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Kompleks kuulub Elva vallale.<ref>{{Netiviide|autor=Puhka Eestis portaal|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/trepimae-puhkeala|pealkiri=Trepimäe puhkeala|väljaanne=https://www.puhkaeestis.ee/|aeg=09.04.2022|vaadatud=09.04.2022}}</ref> Trepimäe kaldajärsakul puhkeala kõrval kasvab ka 8 meetri kõrgune [[Vehendi kadakas]].
[[Fail:Laululava ajapaik.jpg|pisi|Trepimäe laululava]]
Aastakümneid on Trepimägi olnud populaarne pidude ja kokkutulekute paik. Ka esimesed Võrtsjärve mängud toimusid 1969.a. Trepimäel. Pidude jaoks ehitati 1979.a. laululava, arhitekt Vadim Tšentropov konstrueeritud Vello Hütsi poolt. Trepimäel tegutses ka Võrtsjärve (''Trepimäe'' [[Pioneerilaager]] <ref>{{Netiviide|autor=Kultuurimälestiste register|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=145|pealkiri=Trepimäe pioneerilaager|väljaanne=https://register.muinas.ee/|aeg=09.04.2022|vaadatud=09.04.2022}}</ref>) (1950) ja [[AS Eesti Gaas|ENSV Gasifitseerimise peavalitsuse tootmiskoondise]] puhkebaas (1976), kus tänapäeval asub Trepimäe Suvekodu.
| |||